G20 kõnelused lõppesid lubadusega energiaalast üleminekut kiirendada
Tööstusriikide ühenduse G20 kõnelused Balil lõppesid reedel lubadusega kiirendada üleminekut puhtamale energiale, kuid siduva leppeni ei jõutud, kuna ametnikel oli erimeelsusi seoses Vene kallaletungiga Ukrainale.
Energiahinnad on alates Moskva invasioonist lakke sööstnud ja paljud lääneriigid on otsinud alternatiive Vene gaasile.
Segadus energiaturul on avaldanud ka survet üleilmsele võitlusele kliimamuutuse vastu.
Võõrustajamaa Indoneesia esitles kõnelustel plaani, milles toodi välja põhimõtted «õiglase» energiaalase ülemineku kiirendamiseks. G20 riigid võtsid mittesiduva plaani vastu, kuid selle üksikasju ei avaldatud.
Indoneesia energiaministri Arifin Tasrifi sõnul on plaani eesmärk tugevdada riiklikku plaanimist ja parendada energiajulgeolekut, tõhusust, investeeringuid ja rahastust.
«G20 energiaministrid andsid turule tugeva signaali, et poliitikakujundajad võtavad meetmeid investeeringuid soodustava keskkonna tugevdamiseks,» ütles ta pressikonverentsil.
Samas ei jõutud konsensuseni ühiskommünikee osas, kuna riikide vahel oli erimeelsusi, lisas ta.
Mitu riiki, nende seas Suurbritannia ja Prantsusmaa, taunisid kallaletungi Ukrainale ja ütlesid, et see on energiavarustuse destabiliseerinud.
Venemaa kohalolu foorumil tähendas, et konsensuseni polnud võimalik jõuda, ütles kohtumisega kursis allikas AFP-le.
Kohal olid ka USA, Saudi Araabia, Austraalia, Saksamaa, India, Lõuna-Aafrika ja Euroopa Liidu esindajad.
Energiateemaline kohtumine järgneb kolmapäeval peetud keskkonnakõnelustele, mis lõppesid samuti ühiskommünikeeta.
Briti kliimaminister Alok Sharma ütles, et valitsused peaksid oma pühendumust emissioni netonullini jõudmisele tugevdama.
Sel nädalal peetud läbirääkimised olid eelmäng G20 juhtide tippkohtumisele novembris, millest arvatavalt võtab osa ka Vene president Vladimir Putin.