Rahavood Venemaa ja Valgevene suunal on järsult vähenenud

Rublad, eurod ja dollarid. Foto: YURI KOCHETKOV

Rahapesu Andmebüroo (RAB) analüüsi järgi on Vene-Ukraina sõja esimestel kuudel ootuspäraselt järsult vähenenud Vene ja Valgevene isikute hoiused Eestis ning piiriülesed ja Eesti pangakaartidega tehtud maksed ja nendega sularaha väljavõtmine Venemaal.

Samuti vähenes Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujate vahendatud käive Vene klientidele, teatas RAB. Alates sõja algusest vähenesid piiriülesed maksed Venemaalt Eestisse 18 protsenti, langedes maikuuks 92,6 miljonile eurole. Maksed Eestist Venemaale vähenesid samal ajal 40 protsenti 72,9 miljonile eurole. Piiriüleseid makseid Valgevenega iseloomustavad büroo sõnul väiksemad mahud, hüplikkus ning samuti langustrend.

Sõda on avaldanud mõju kaubavoogudele ja piiriüleste maksetele ka riigiti. Suurenenud maksete mahud on teiste seas Araabia Ühendemiraatide, Armeenia, Hiina, Türgi, Gruusia ja Usbekistaniga, mille kaudu Ameerika Ühendriikide rahapesu andmebüroo FinCEN-i hinnangul võidakse hoiduda Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest.

Rahapesu Andmebüroo strateegilise analüüsi osakonna juhataja Toomas Plaado sõnul pole büroole esitatud teadetes, millest enamik on tulnud Eesti krediidiasutustelt, näha märkimisväärset sanktsioonist hoidumist läbi nende riikide. «Sellele viitavad pigem üksikud kõrvalekalded piiriülestes maksetes ning kaupade impordis ja ekspordis,» selgitas ta ning lisas, et kuna suundumused avalduvad pikema aja vältel, pööratakse nendele tehingutele ka edaspidi kõrgendatud tähelepanu.

Eesti e-residentide ettevõtete suurte piiriüleste tehingute mahud aprilli seisuga ei muutunud. Mitme mootorikütuse ja elektrimaterjalide hulgimüügiga ning raua, terase ja ferrosulamite tootmisega tegeleva Vene kodanike ettevõtte suuremahuliste piiriüleste maksete mahud ning tehingute summad tõusid aga kordades.

Analüüsist selgus ka, et Eesti tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate Vene klientide osakaalus ei ole toimunud järske muutusi. Vene klientide osakaal neid enim teenindavas 52 virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõttes oli ligikaudu 12 protsenti. Mais nähtud Vene klientidele vahendatud teenuste käibe ligi 80-protsendine langus 3,7 miljoni euroni nädalas oli seotud peamiselt ühe teenusepakkuja tegevusega.

Sularaha nõudlus Eestis tõusis sõja esimestel nädalatel kolmekordseks, naastes seejärel sõjaeelsele tasemele. Vene kodumajapidamiste ja mitte-finantsettevõtete hoiuste jääk Eesti krediidiasutustes langes 83 miljonilt eurolt veebruaris 53 miljonile eurole juunis ning Valgevene isikute puhul 15 miljonilt eurolt veebruaris 3 miljonile eurole juunis. «Sularaha ringlusest kõrvalejätmine on arvatavasti eelkõige seotud inimeste sooviga soetada kriisivarusid. Näeme ka deklareeritud sularaha väljaveo kasvu Eesti-Vene piiril eeskätt isiklikel eesmärkidel, milles sanktsiooni piirangust kõrvalekaldumist hetkel pigem ei ole,» lisas Plaado.

Euroopa Liidu liikmesriikide valuuta väljavedu Venemaale muuks kui isiklikuks otstarbeks on kehtiva finantssanktsiooniga keelatud.

Uuring tugineb rahapesu andmebüroo, finantsinspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti, Eesti Panga ning maksu- ja tolliameti andmetele.