Päevatoimetaja:
Sander Silm

Sunly: merealade oksjoni kõrge menetlustasu on vastuolus põhiseadusega

Copy
Sunly päikesepargi arendus Saaremaal.
Sunly päikesepargi arendus Saaremaal. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Augusti keskpaigas läks kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega luuakse meretuuleparkide hoonestuslubade enampakkumiste korraldamise alus – arendaja Sunly Windi hinnangul on aga kavandatud menetlustasu ebamõistlikult kõrge ning vastuolus põhiseadusega.

Määruse sisu on ettevõtte sõnul murettekitav. Määruse järgi on avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, mis ei ole meretuulepark, enampakkumise alghinnaks 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta. Samas meretuulepargi puhul on enampakkumise alghinnaks 25 000 eurot ruutkilomeetri kohta.

Seega näiteks 1000-megavatise võimsusega meretuulepargi puhul, mis hõlmab umbes 200 ruutkilomeetri suuruse ala, oleks alghinnaks 5 miljonit eurot, märkis Sunly Wind OÜ juhatuse liige Priit Lepasepp kirjas.

«Täielikult on selgitamata sedavõrd kõrgete alghindade kujunemise põhjused. Lisaks on arusaamatu ja diskrimineeriv, miks on meretuulepargi puhul enampakkumise alghind oluliselt kõrgem kui mistahes muude avalikku veekogusse rajatavate ehitiste puhul,» leiab ta. 

Ta leiab, et ei ole välistatud, et muude ehitiste mõjud võivad sarnaneda või ületada meretuulepargi püstitamise ja/või käitamisega seotud mõjusid oluliselt.

Näeb vastuolu põhiseadusega

Lepasepa sõnul on oksjoni võitja riigile makstav tasu sisuliselt käsitletav menetlustasu või -lõivuna, kuivõrd oksjoni võitja ei saa tasu eest vastu hoonestusluba, vaid saab tasu maksmise eest üksnes selle, et riik alustab tema taotluse alusel hoonestusloa andmise menetlust, mis võib lõppeda ka loa mitteandmisega.

Kavandatud kujul sellise tasu küsimine on seega tema hinnangul vastuolus põhiseaduse paragrahviga, mille kohaselt tuleb riiklikud maksud, koormised, lõivud ja muud avalik-õiguslikud rahalised kohustused sätestada seaduse, mitte määrusega.

«Lisaks, nimetatud tasud peavad olema eesmärgipärased, mitte ebaproportsionaalselt kõrged,» toonitas Lepasepp. Ta tõi võrdluseks, et põhivõrguga liitumiseks vajaliku menetluse alustamise tasu on 1000-megavatise meretuulepargi näite korral 2000 eurot, millele lisandub 1000 eurot dokumentide kontrolli eest.

«Sellises mahus arenduse alustamise tasusid mujal riikides pole, mis tähendab, et Eesti meretuuleenergia arendajad satuvad negatiivsesse turuolukorda, mis omakorda mõjutab meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leedus, kus on järgmisel aastal kavas korraldada meretuuleparkide oksjon ja kus vastu pakutakse reaalset võimalust meretuulepark valmis ehitada, kehtib küll oksjonil osalemise osalustasu, kuid selle tasu arvutamise aluseks on hanke korraldamisel tehtud kulutused,» selgitas Sunly juhatuse liige.

Mõnel arendajal põhjendamatu eelis

Enampakkumise protsess ning kõrge menetlustasu rikuvad ka võrdse kohtlemise põhimõtet, leiab Lepasepp. «Hoonestusloa menetluse algatamine konkursi korras enampakkumise teel, ja alghinna tasumise kohustus rakendub ainult juhul, kui ühe ala suhtes on esitatud mitu konkureerivat hoonestusloa menetluse algatamise taotlust. Samal ajal on mitmete teiste arendajate – Eesti Energia, Utilitas, Saare Wind Energy, Tuuletraal, Five Wind Energy – hoonestuslubade menetlused meretuuleparkide osas algatatud ilma kohustuseta maksta riigile menetlustasu, mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse,» osutas Lepasepp.

Tema sõnul ei ole ka välistatud, et nendele ettevõtjatele pakutav eelis on käsitletav riigiabina, mille lubatavus on küsitav ning mida ei ole ka täiendavalt analüüsitud.

Samuti teeb Sunlyle muret, et menetlustasu on tagastamatu ka juhul, kui hoonestusloa menetlus lõpeb hoonestusloa andmisest keeldumisega või taotlejast mittesõltuvatel asjaoludel. «Arvestades oksjoni kõrget alghinda, tekib ettevõtjatel õigustatud ootus, et menetlus lõpeb hoonestusloa väljastamisega – seda ei ole aga antud faasis kuidagi võimalik lubada,» nentis Lepasepp.

Menetlustasu maksmise kohustuse kehtestamisel ei ole tema sõnul arvestatud ka potentsiaalsete vaidlustuste ning kohtuvaidlustega. «Taotlejal tekib 100 protsendi menetlustasu maksmise kohustus olenemata sellest, kas hoonestusloa algatamise menetlus on peatunud potentsiaalse kohtuvaidluse ajaks või lõppenud selle tulemusel,» märkis ta.

Seejuures ei ole selge, kas ja kuidas on tagatud menetlustasu tagastamine olukorras, kus pädev asutus või kohus tühistab hoonestusloa menetluse algatamise otsuse või hoonestusloa enampakkumise võitjast mittetulenevatel asjaoludel, näiteks menetleja vea tõttu.

Tagasi üles