/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2015/04/13/3958239t1h115c.jpg)
Enam kui kolmandik ehk 35 protsenti Eesti elanikest kinnitab, et on viimastel aastatel oma tarbimiskäitumist keskkonnasõbralikumaks muutnud, selgus uuringufirma Norstat uuringust, mis tehti kaupluseketi Lidl tellimusel sel suvel kolmes Balti riigis.
Kolmandik Eesti elanikest on oma tarbimisharjumusi muutnud
Kui 47 protsenti Eestis vastanutest kinnitas, et on alati püüdnud teha keskkonnasõbralikumaid valikuid, siis 35 protsenti vastas, et nende harjumused on selles suunas muutunud just viimastel aastatel. Näiteks märkis 63 protsenti vastanutest, et külastab toidupoodi regulaarselt oma ostukotiga ning 40 protsenti peab ostukoti puhul oluliseks selle valmistamisviisi ja materjali, teatas Lidl.
Kuigi enamasti on kõigi kolme Balti riigi tarbijate hoiakud ja harjumused sarnased, siis oluline eristumine on poekoti materjali eelistuses. Küsitluses osalenud Eesti vastajate esimene valik on 49 protsendi puhul paberkott, samas kui Lätis on 48 protsendil ja Leedus 44 protsendil esmavalik kilekott.
Just 18–29-aastaste noorte seas on Baltikumis enim neid, kes on taaskasutatud materjalidest loodussõbraliku poekoti eest vajadusel nõus ka kõrgemat hinda maksma. Poekoti valikul peab oluliseks selle vastupidavust 89 protsenti, mahutavust 74 protsenti, keskkonnasõbralike materjalide kasutamist 40 protsenti ja ilusat välimust 19 protsenti vastanuist.
Küsitluse viis tänavu suvel Eestis, Lätis ja Leedus läbi Norstat. Küsitluses osales 3011 inimest ja valim oli ettevõtte kinnitusel esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja regiooni lõikes.