L, 24.09.2022

Sutter: universaalteenuse «karjäär» jääb loodetavasti lühikeseks

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Sutter: universaalteenuse «karjäär» jääb loodetavasti lühikeseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 20

Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul ei peaks Eestis keskenduma elektribörsilt lahkumise aruteludele, kuna meil ei ole üksi hakkama saamiseks piisavalt juhitavat tootmisvõimsust. Ka loodab Eesti Energia juht, et riigi väljatöötatud universaalteenuse «karjäär» jääb üürikeseks.

Elektritarbijatel on lootus, et kuu aega veel ja siis saab abi universaalteenusest, mis on praegusest börsihinnast eeldatavasti soodsam. Milline on Eesti Energia parim teadmine, kui kõrge elektrihinnaga võiksid inimesed talvel arvestada?

Kaks kolmandikku meie era­klientidest on fikseeritud elektrihinnaga. Nemad ei pea selle (universaalteenuse – toim) pärast muretsema ja kindlasti saavad nad elektrit endiselt selle hinnaga, millega neil leping on tehtud. Ka pool meie äriklientidest on hinna fikseerinud.

Samuti teeb praegune valitsus viimaseid pintslitõmbeid toetustele (loe lisalugu – toim), mis tulevad 1. oktoobrist nii elektri kui ka gaasi hinnale. Need toetused kehtivad kõikidele pakettidele olenemata sellest, kas kliendil on universaalteenus või mitte.

Universaalteenuse hinda täpselt veel ei tea. Minu soovitus on: ärge tormake, tundke huvi, milline on teie praegune leping ja mis on teie praegune elektri hind. Siis saate rahulikult otsustada, kas minna universaalteenuse peale või on senine lahendus tegelikult siiski parem.

Tõsi, universaalteenuse hinna kehtestab küll konkurentsiamet, aga see arvutatakse siiski teie kolme kõige kaasaegsema põlevkivijaama sisendkulude põhjal. Kui suur teie sisendkulu on?

Spekulatsioone on olnud päris laial skaalal ja arvan, et mul ei ole mõtet seda [arutelu] edasi kütta. Natukene on vaja oodata, siis on konkurentsiametiga kooskõlastatud hind olemas. Paraku pean lihtsalt ütlema, et põlevkivist ei ole võimalik toota liiga odavat elektrit. Just sellepärast, et meil on keskkonnamaksud, mis moodustavad ligi 80 protsenti muutuvkuludest. CO2 tegi just äsja ajaloolise rekordi, ligi 100 eurot tonnist. Põlevkivist elektrit tootes on süsinikuemissioon päris suur, nii et ma tõmban natuke seda ootust maha.

Konkurentsiameti otsus pidi tulema septembri keskpaigas. Kui kaugel kooskõlastamine on?

Septembri keskpaik on ilmselt natukene optimistlik. Kõigepealt peab seadus jõustuma ja alles siis saame esitada konkurentsiametile taotluse. Seaduse jõustumine võib juhtuda pärast 20. septembrit.

Eesti Energia on ka Eesti suurim elektrimüüja. Kui paljusid teie kliente võiks universaalteenuse turule tulemine puudutada?

Julgen öelda, et eraklientide pakettides on meil umbes 200 000 klienti, kelle fikseeritud hind kehtib vähemalt kevadeni ja kellel ei tohiks olla põhjust muretseda – vaevalt et universaalteenuse hind parem tuleb. Siis on mingi hulk kliente, kes on kuskil piiri peal. Nemad peavad tõesti siis täpselt vaatama, kui suur võit neile võiks olla, ja siis otsustama. Kõikidele teistele julgen öelda, et pakume ka praegu turupõhist fikseeritud hinda, mis on ligilähedane või kohati teatud tingimustel ka odavam kui see hind, mis universaalteenusega võib tulla.

Riigikogus tunti teema arutelul suurt muret, et ettevõtjad jäävad universaalteenusest välja. Milline on Eesti Energia ja Enefit Greeni võimekus ettevõtjatele praegu alternatiivina pikaajalisi fikseeritud hinnaga ettemüügilepinguid pakkuda?

Oleme seda teinud ja kui päris aus olla, on meil seesama mure mis tarbijatelgi: tulevik on hästi-hästi etteaimamatu. Kui vaatame ajas kaks aastat tagasi, olid hinnad üle mõistuse madalad. Me ei saanud teha investeerimisotsuseid, sest turuhinna vastu ei olnud võimalik investeerida. Nüüd on olukord teises servas: hind on üle mõistuse kõrge. Võib justkui öelda, et mis teil viga, muudkui investeerige. Aga kui vaatame tulevikku – investeeringud peavad töötama 35 ja enam aastat –, siis meil on vaja ka kindlust. Kuna meie huvid ühtivad selgelt klientide omadega, oleme sõlminud suurusjärgus 50 000 pikaajalist, kuni 12-aastast elektrimüügilepingut. Nendega kindlustame rahavoo, mille eest teeme investeeringuid tuule- ja päikeseparkidesse.

Kui konkurentsivõimelised on ettevõtetele pakutavad ettemüügilepingud universaalteenuse hinnaga võrreldes?

Kindlasti on. See sõltub natuke ettevõtte profiilist ja sellest, kui pikk on periood. Mida pikem, seda soodsam hind. Aga kindlasti saavad ettevõtted meie käest praegu pikki lepinguid odavamalt kui selle hinnaga, mis reguleeritud hinnast tuleb.

Korra veel universaalteenuse juurde. CO2-kvoot maksis augusti lõpus [19. augustil] 97 eurot tonni eest, praegu on hind 78 eurot. Kui palju mõjutaks selline kõikumine tulevikus universaalteenuse hinda?

See on õige tähelepanek, et mitu sisendit kõigub meil väga kiiresti. Aga me ei saa vaadata ainult üht hetke, vaid peame võtma mingi perioodi keskmise. Ka CO2 puhul tuleks võtta mingi perioodi keskmine väärtus ja kui see läheb üles või alla, peame kohe [konkurentsiametile] esitama uue taotluse. Nii võib tõesti juhtuda, et iga kuu taotleme juba uut hinda.

Riik pakub hüvitist ka gaasitarbijatele ja kaugkütjatele

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis eile rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks määruse, mis paneb paika sügisel kehtima hakkavate energiatoetuste tingimused.

Eelnõu kohaselt kompenseerib riik kodutarbijatele 1. oktoobrist kuni 31. märtsini tarbitud energia hinda kolmel viisil:

  • elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, kuni 50 eurot/MWh. Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat hinnaga 150 eurot/MWh, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 100 eurot/MWh;
  • gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 eurot/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 eurot/MWh;
  • kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses. Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot/MWh, väheneb see tarbija jaoks tasemeni 83,4 eurot/MWh.

Valitsus näeb universaalteenuse vajadust neljaks aastaks. Milline on teie prognoos? Ehk pole seda näiteks kolme aasta pärast enam vajagi ja börsilt saab elektrit taas parema hinnaga?

Ma ise loodan väga, et universaalteenuse «karjäär» jääb tõesti suhteliselt lühikeseks ja turg pakub paremaid tingimusi. Nagu ütlesin, ei ole põlevkivist täisomahinna põhjal võimalik odavalt elektrit pakkuda. Usun, et turg pakub juba üsna lähiajal ikkagi paremat hinda. Selleks talveks aitab reguleeritud hind eratarbija hinnale ilmselt katuse peale panna, aga tulevik peaks tooma paremat.

Peame aru saama, et see hullumaja terves Euroopas, mitte ainult Eestis, on põhjustatud ühe isevalitseja kapriisidest, kes kasutab efektiivselt energiat relvana. See on tal päris hästi välja tulnud. Kui olukord vähegi normaliseerub, normaliseerub olukord ka energiaturgudel.

Riik seab endiselt ka eesmärgiks, et 2030. aastaks peaks Eesti lõpetama fossiilsetest kütustest elektri tootmise. Kas see ambitsioon on endiselt realistlik või tuleks arengukavades need sihid üle vaadata?

Teen ühe asja selgeks. Kui põlevkivielektrijaamad ikka turule pääsevad – praegu töötavad kõik meie elektrijaamad ka suvisel ajal –, siis keegi neid kinni ei pane. See on siililegi selge.

Poliitilise otsuse võib ju teha.

Jah, loomulikult. Kui seadus nõuab, ei saa me seda rikkuda. Aga niikaua kui need jaamad turule pääsevad, lubame omalt poolt nende eest hästi hoolitseda. Töötame nii palju kui vaja, et elektrit oleks. Aga ma tõesti loodan väga, et me ei pea 2030. aastal enam põlevkivist eriti elektrit tootma. Sellepärast, et teised alternatiivid on lihtsalt odavamad. Mida rohkem toodame taastuvelektrit, seda odavam tegelikult meie turul elekter on.

Põlevkivist suudame teha midagi paremat: praegu toodame vedelkütuseid, tulevikus keemiatööstuse sisendeid. See on rahvuslikule maavarale palju parem plaan. Loome rohkem väärtust ja ka keskkonnajalajälg on palju väiksem.

Kui kaua on kõige vanemate Narva elektrijaamade energiaplokkidega võimalik veel elektrit toota?

Tehniliselt võib neid töös hoida ka 2030. aastani. Ei ole mingit probleemi. Pigem vananevad need moraalselt. Nende efektiivsus on madal, heitmed suured ja nii edasi.

Põlevkivijaamad vajavad ka pidevat hooldust ja komponentide väljavahetamist. Kui keeruline on neid jaamu praegu hooldada, kui kaubavahetus Venemaaga on piiratud?

Praegu on kõikides valdkondades tarnete ja logistikaga probleeme. Ja on meil ka – seda ma pean kindlasti tunnistama. Aga oleme nii Venemaa kui ka Valgevene sanktsioonide alla pandud ja mitte pandud ettevõtetele leidnud alternatiivid ja sealt me midagi ei tarni.

Miks on Enefit Poweri põlevkivielektrijaamad pidevalt hoolduses või remondis? Tundub justkui, et see on pidevalt remondis. Milline on näiteks Auvere jaama töökindlus?

Kuna olen insener, lähtun faktidest ja arvudest. Vaatasin just täna hommikul selle järele. Kaheksa kuuga on Eesti elektritarbimine olnud natuke alla viie teravatt-tunni. Enefit Poweri soojuselektrijaamad on sellest tootnud umbes kolm teravatt-tundi. Auvere jaam eraldi veel teravatt-tunni ehk umbes 20 protsenti Eesti elektritarbimisest. Oleks ilmne liialdus öelda, et Auvere elektrijaam ei ole meid aidanud.

Me peame heaks töökindluseks sõltuvalt plokist, selle vanusest ja muudest näitajatest 90–95 protsenti. See on mõõdetuna kogu ajast. Tuleb ka arvestada, et igal plokil on planeeritud hooldused, tehnilised seisakud jne. Väga paljud meie plokid on selles eesmärgis ilusti sees. Tõsi, Auvere jaama töökindlus on olnud sellest natukene väiksem, 80 protsendi kandis.

Eesti tiputarbimine on talvistel tipptundidel 1500–1600 megavatti. Kui palju võimsust julgeb Eesti Energia tuleval talvel igal hetkel garanteerida?

Jah, 1600 ja rohkem megavatti oli ka tänavu jaanuaris Eesti tarbimine. Mul ei ole mingit alust arvata, et sel talvel, kui vähegi talve tuleb, on see väiksem. Eestis on juhitavat võimekust 1000 megavati kandis. Ja rääkida sellist juttu, et tuleme turult ära ja saame ise hakkama, on küll asi, millega Eesti ei peaks tegelema. Praegu sõltume naabritest, ennekõike Läti-Leedu gaasielektrijaamadest, kus on piisavalt võimsust. Varustuskindlust on regionaalselt palju mõistlikum ja odavam tagada. Meil ei ole põhjust rääkida juttu, et tuleme igalt poolt ära, lõikame ühendused läbi ja saame ise hakkama. See on tehniliselt teostatav, aga kindlasti kallim lahendus.

Kas riik peaks järgmistel taastuvenergia vähempakkumistel nõudma ka salvestuslahenduste pakkumist?

Arvan, et salvestamist peaks riik toetama eraldi. Kui praegu saame öelda, et Eestis on päikeseenergia tootmise buum, siis kohe järgmine on salvestite buum. Ja ma soovitan selle peale juba praegu mõelda, sest juba järgmisel suvel võib Eestist saada päikeseenergiat eksportiv riik. Kui suvel on korraga palju päikeseenergia pakkumisi, võib see tähendada, et hinnad on kohati väga odavad. Inimene mõtleb siis kohe, miks ta nullhinnaga omatoodetud elektrit võrku müüb, parem salvestada ja tarbida öisel ajal, kui hind on kõrgem. Ehk ma arvan, et salvesteid tuleks vaadata eraldi ja kindlasti anda väike hoog sisse ka riigi poolt.

Märksõnad
Tagasi üles