/nginx/o/2022/08/31/14799631t1habe7.jpg)
Venemaa naftatoodete impordierandiga ettevõtete nimekirja on arvatud ettevõtted, kes andsid välisministeeriumile teada, et neil on kas kehtivad lepingud või neil on soov teostada lühiajalisi tarnetehingud, ütles välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar.
Kodar selgitas BNS-ile, et välisministeerium saatis 13. juunil välja kirja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Õliühingule, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile ning Eesti Advokatuurile, mille teemaks oli Euroopa Liidu Nõukogu piiravate meetme erandi kasutamine toornafta ja naftatoodete impordiks. Kiri lähtus juuni alguses vastu võetud Euroopa Liidu sanktsioonipaketi vastuvõtmisega, millega lisati ka sanktsioon Venemaa Föderatsioonist pärit toornafta ja naftatoodete impordile.
«Sellest piirangust on sätestatud esimene erand, mille kohaselt toornafta ja naftatoodete importimise keeldu ei kohaldata kuni 5. detsembrini selliste ühekordsete tehingute suhtes, mis on sõlmitud ja täidetavad enne kõnealust kuupäeva CN-koodi 2709 – naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid – alla kuuluvate kaupade lühiajaliseks tarnimiseks, ega selliste lepingute täitmise suhtes, mis on sõlmitud enne 4. juunit nende kaupade ostuks, impordiks või üleandmiseks, ega selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute suhtes,» kirjeldas asekantsler.
Toornafta ja naftatoodete Venemaalt importimise piirangust on sätestatud teine erand, mille kohaselt toornafta ja naftatoodete importimise keeldu ei kohaldata kuni tuleva aasta 5. veebruarini ühekordsete tehingute suhtes, mis on sõlmitud ja täidetavad enne seda kuupäeva CN-koodi 2710 – naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, kuid mitte toorõlid – alla kuuluvate kaupade lühiajaliseks tarnimiseks, ega selliste lepingute täitmise suhtes, mis on sõlmitud enne selle aasta 4. juunit nende kaupade ostuks, impordiks või üleandmiseks, ega selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute suhtes.
«Mõlemad erandid kohalduvad tingimusel, et liikmesriik on teavitanud komisjoni kõnealustest lepingutest hiljemalt 24. juuniks 2022 ja ühekordsetest lühiajalistest tarnetehingutest kümne päeva jooksul alates nende lõpuleviimisest. Teavituses olnud ettevõtjad ja nende ärinimed ongi juuni 2022 lõpu seisuga ega kajasta hilisemaid ärinimede muutusi,» märkis Kodar.
Ettevõtjad andsid välisministeeriumile seega teada, et neil on kas kehtivad lepingud või neil on soov teostada lühiajalisi tarnetehingud. «Erandi taotlemine ja sellest Euroopa Komisjoni teavitamine tagab selle, et kehtivat lepingut on võimalik kuni üleminekuaja lõpuni täita. Tahtlus erandit taotleda ja kehtivatest lepingutest teavitada näitab siiski, et ettevõtja soovib jätta endale võimaluse erandit kasutada kuni ülemineku aja lõpuni. Kas seda täidetakse on juba ettevõtte enda otsus,» lisas ta.
Peale nimekirja avaldamist võttis avalikkuses sõna Alexela AS, kelle sõnul ei ole nimekirjas välja toodud Nord Terminals, endise nimega Alexela Logistics, ja Alexela Bunkering taotlenud erandit Vene naftatoodete impordiga jätkamiseks ega plaani seda ka teha, vaid deklareerisid ministeeriumi nõudel sanktsioonide kehtestamise hetkeseisuga kehtinud kliendilepingud.
Alexela kontserni juhatuse liikme ja tegevjuhi Hans Pajoma sõnul on välisministeerium avalikkust eksitades ettevõtjate mainele kahju tekitanud ning Nord Terminals ja Alexela Bunkering nõuavad ministeeriumilt nende sõnul ebaõigete andmete viivitamatult avalikku ümberlükkamist.
Kolmapäeva pärastlõunal teatas samuti nimekirjas olnud Operail, et lükkab ümber välisministeeriumi väited ning kinnitab, et ei ole taotlenud erandit sanktsioonide alla kuuluvate naftatoodete impordiks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)