/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/07/14/14694230t1hf4c2.jpg)
Energiahindade suvise järsu kallinemise tõttu on teisel poolaastal tõenäoliselt oodata majanduslangust, ja seda suuremas mahus, kui kevadel prognoositud, teatas Eesti Pank.
Eesti Pank: teisel poolaastal võib majanduslangus tulla oodatust sügavam
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 0,6 protsenti ja vähenes hooajalisi tegureid arvestades võrreldes esimese kvartaliga 1,3 protsenti.
Kuised majandusaktiivsuse näitajad, nagu jaemüük ja tööstustoodang, osutavad sellele, et teise kvartali alguses oli majanduskasv aastavõrdluses veel üsna tugev, kuid kvartali lõpuks olukord pöördus.
«Aeglustumine oli üldjoontes kooskõlas sellega, mida erinevad prognoosid Eesti majanduse kohta kevadel ennustasid – sõja põhjustatud tarneraskused ja energia kallinemine pärsivad kasvu,» märkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Suve jooksul on aga energiahinnad välisturgudel jätkanud kallinemist pigem kiirusega, mida oodati kevadistes riskistsenaariumides. Seetõttu võib arvata, et edasine areng tuleb kevadel prognoositust kehvem.
Majanduslangusest pole pääsu
Ettevõtete hinnangud viitavad sellele, et teises kvartalis oli majanduse olukord pigem väga hea, aga lähiajal oodatakse langust. Juulikuu tööstusettevõtete küsitlus näitas, et vaba tootmisvõimsust on suhteliselt vähe, ehk ettevõtete tegevusmaht on nende seadmeparki arvestades suur.
Järgmiste kuude kasvuootus on samas kahanenud – Euroopas tervikuna on halvenenud tööstusettevõtete hinnang hetkeolukorrale, kuid järgmisteks kuudeks oodatakse toodangu jätkuvat kasvu.
Tegevusalati jätkus teises kvartalis juba pikemat aega valitsenud trend, et majanduskasvu panustavad rohkem IT-sektor ja äriteenused. Samuti kasvas kiiresti hotellide ja restoranide sektor, mis taastus koroonast.
Ootamatult negatiivse panuse andsid majanduskasvu energeetika, mäetööstus ja töötlev tööstus. See on vastuolus teiste andmeallikatega, sest arvestades nende tegevusalade kuiseid toodanguindekseid, oleks seal pigem võinud oodata kasvu. Näiteks elektritoodang kasvas teises kvartalis aastaga ligi 50 protsenti ja seetõttu on energeetikasektori langust SKPs raske mõista.
«Suure tõenäosusega näeme teisel poolaastal majanduslangust,» tõdes Oja. Seda oodati ka kevadel tehtud prognoosides, kuid arvestades kiirelt kallinenud energiat, võib teise poolaasta langus olla kevadel arvatust sügavam.
Valitsuse lubatud meetmed peaksid aasta lõpus leevendama energiahindade kallinemise mõju majapidamistele, aga paljude ettevõtete jaoks muutub olukord kõrgete energiahindade tõttu siiski väga keeruliseks. Oluline on, et talveks oleks tagatud energiaga varustatus.