Hiiumaa õunakasvataja toob müügile Kassari õunaaia digiõunapuud (2)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Triinu Schneider pakub tokeni ostjale muude soodustuste kõrval võimalust teha ka soodsama hinnaga õunamahla.
Triinu Schneider pakub tokeni ostjale muude soodustuste kõrval võimalust teha ka soodsama hinnaga õunamahla. Foto: Kuido Saarpuu

Kassari õunaaia omanik Triin Schneider paneb müüki digiõunapuud, et saada kapitali õunahoidla parendamiseks ja suurendada teadlikkust Hiiumaast kui rohe- ja mahesaarest.

«Näiteks kingid välismaalasest sõbrale Hiiumaa digiõunapuu ja kasvatad sellega nii rohemajanduse kogukonda kui ka inimeste teadlikkust,» selgitas Triinu Õunamahl OÜ omanik Triinu Schneider. Hiiumaal on kõige suurem mahemaa ala Eestimaal. Kui saar saaks 100% mahemaaks, oleks see maailmas unikaalne.

Schneider paneb müüki 300 digiõunapuud hinnaga 300 eurot puu. Saadud raha plaanib ta kasutada õunte säilitustingimuste parandamiseks.

Päris puu Kassari õunaaias

Digiõunapuu omanik saab osta puukujulise NFT (non-fungible token) , mille taga on tõeline puu Kassaris ja seal võib neid külastada. Puid omades saab kompenseerida oma süsiniku jalajälge, sest üks õunapuu neelab aastas umbes 20 kg CO 2-te.

Token annab VIP-staatuse Kassari õunaaias ja soodustuse süüa kohapeal niipalju õunu kui soovid, osta õunamahla, teha ise õunamahla ja korjata talveõunu Triinu aiast oluliselt soodsamalt. Õunapuude lõikamise koolitust saab suisa tasuta ning lõigatud oksad võib pärast tasuta kaasa võtta.

Kassari õunaaias kasvavad Kuldrenett, Tellissaar, Sidrunkollane, Cortland ja Paide taliõun.

Triinu Õunamahl on esimene maheõunamahla tootja, kes jõudis oma tootega üle-eestilisele turule ning talle on omistatud mahe tunnustus ja kvaliteedimärgis Hiiumaa Roheline Märk.

Digikanade hind on kasvanud kordades

Varem on Eesti NFTde müügiga kapitali kaasanud kuus Eesti ettevõtet: Saaremaa mahemuna, kondiitriärid Koogihaldjas ja Suhkruingel, juustutootja Andre Farm, Boost me ja Bariki.

NFTde järelturg on olnud avatud Ingiumi platvormil nädal aega. Seal saab osta ja kaubelda teise ringi NFTdega. Praegu on müügil digikanad. Kõige suurem summa, mida ühe 100-eurose digikana eest järelturul küsitakse, on 9999 eurot. Kõiki digikanu on järelturul müüdud kallimalt, kui oli nende soetushind, kinnitas Igniumi tegevjuht Reimo Hammerberg.

LHV toodete juht Martin mets võrdleb NFT-d kontserdipiletiga, kus digivara ostja saab oma rahaga toetada soovitud projekti või liikumist või osta nende teenust. Suure edu korral võib esialgse «pileti» väärtus tõusta kõrgemaks esialgselt tasutud summast, kuid see eeldab projekti suurt edu ja «piletite» piiratud kogust ehk nõudlus ületab pakkumist. Väärtpaberitega seotud õiguseid ja seaduslikke kaitsemehhanisme krüptovaradega üldjuhul ei kaasne, mistõttu on tegemist väga riskantse rahapaigutusega, eriti kui eesmärgiks on kasumi saavutamine.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles