Kallist LNG laevakütust odavama Venemaa gaasiga asendada ei saa

Eesti ainus LNG-punkerdamisvõimekusega punkerlaev Optimus Foto: Laevatehas Damen

Keskkonnasõbralikuma LNG-kütuse peale panustanud Läänemere laevafirmad peavad LNG kõrge hinna tõttu kasutama diiselkütust. Sohki teha pole võimalik.

Laevaettevõtetel, kes Euroopa keskkonnasäästuprogrammi Fit55 vaimus tegid enne koroonapandeemiat ja sõda Ukrainas otsuse panustada naftast keskkonnasõbralikumale LNG-kütusele (veeldatud maagaas), on käes kibedad ajad. Kunagine unistus rohepöördest tähendab, et kütuse eest tuleb maksta kolm korda rohkem. Suured laevad kulutavad kütust tohutul hulgal - reis Tallinnast Helsingisse võib neelata kuni kümme tonni kütust, kuid LNG kuupmeetri ehk tonnihind on Rotterdamis alates juunikuust tõusnud enam kui kolm korda ehk 1466 dollarilt 4545 dollarini. Tallink teatas juba juunikuus, et ei kasuta enam kõrge hinna tõttu LNG-d, Viking Line väitis augustis, et firma laevastiku uusim laev Viking Glory sõidab jätkuvalt veeldatud gaasiga. Kust ja mis hinnaga LNG-d ostetakse, ettevõte ei kommenteerinud. 

Nii järsk hinnatõus on viinud vandenõuteoreetikud kahtlustuseni, et ehk kasutatakse laevade LNG kütuseks siiski Venemaalt pärit LNG-d või maagaasi, kuid eksperdid lükkavad selle arvamuse ümber. Spetsialistide sõnul ei ole võimalik, et keegi kuskil Eestis Venemaalt pärit tavalist maagaasi jahutab ja LNG-ks kokku pressib ning müüb seda siis Norra või USA gaasi pähe. Sellist tehnikat Eestis ei ole. Postimeest nõustanud spetsialist selgitas, et tavalisest maagaasist LNG tegemiseks ehk veeldamiseks peab gaasi jahutama -162 kraadini. Vastavaid seadmeid suurte gaasikoguste jahutamiseks Eestis ei ole, mistõttu ei ole ka võimalik, et kohapeal seda kütuseliiki saaks valmistada.  

Euroopas toodavad LNG-d ainult Norra ja Venemaa ning veeldatud gaasi peamiseks transpordiliigiks on vastavad tankerid, maismaal ka paagiga rekad. Eesti merealal suudab LNG-d laevalt laevale pumbata vaid Eesti Gaasi punkerlaev Optimus ning oma varusid saab laev täiendada Euroopa LNG-sadamates, lähim neist asub Klaipedas. Varem alternatiiviks olnud Venemaa Ust-Luga sadamat ei ole Optimusel pärast Venemaa alustatud sõda enam võimalik külastada.

LNG-d saab tankerilt kaldavõrku, veoautodele või teistele laevadele ümber pumbata hetkel ainult Klaipdas või Saksamaal. Eestisse rajatava Paldiski LNG-terminali eesmärk on võtta laevadelt vastu veeldatud gaas, taasgaasistada see tavaliseks gaasiks ning suunata ühtsesse gaasivõrku. Kas Pakrineeme sadama tehnika hakkab võimaldama ka LNG pumpamist tankerilt väiksematele laevadele või rekadele, ei ole arendajad praeguseks kinnitanud.

Merel LNG pumpamine nõuab spetsiaalset tehnikat

Eesti Gaasi punkerduslaev Optimus on ainus, kes Soome lahe piirkonnas suudab LNG punkerdamise teenust pakkuda. Kui laev tõi varem LNG-d kordamööda Klaipedast ja Venemaalt, siis pärast sõda ta Venemaale enam ei pääse. Samuti pole reaalne, et keegi toob Venemaalt pärit LNG-d kuidagi salaja Eestisse ja siis müüb sanktsioonidest kõrvale hiilides maha kui Norra või USA gaasi. Gaasi on merel tankerist tankerisse oluliselt raskem ümber pumbata kui muid kütuseid, keemiat või naftat, selleks peab laev olema varustatud spetsiaalsete gaasi pumpamisseadmetega ehk niisugune, nagu on spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud punkerduslaev Optimus või siis sellise ujuva terminali tüüpi laev, nagu Paldiskisse on kavas tuua. Selliste seadmetega laevad on väga kallid ning juhuslikel sahkerdajatel puudub võimalus neid kasutada.