Läänemere-äärsed EL-i riigid suurendavad tuuleenergiavõimsust 2030. aastaks seitse korda

Kohtumisel Marienborgis vasakult: Taani peaminister Mette Frederiksen, Läti valitsusjuht Krisjanis Karins, Eesti peaminister Kaja Kallas, Leedu president Gitanas Nauseda, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Soome valitsusjuht Sanna Marin. Foto: RITZAU SCANPIX

Taanis Marienborgis täna toimunud energiajulgeoleku tippkohtumisel leppisid Läänemere-äärsed Euroopa Liidu riigid kokku koostöö tõhustamises, et suurendada piirkonna energiajulgeolekut ning tõsta senisega võrreldes Läänemere tuulenenergiavõimsust seitse korda 2030. aastaks

«Tänasel kohtumisel panime paika meie regiooni sammud energiasõltumatuse suurendamiseks ja taastuvenergia laialdasemaks kasutamiseks. Kliimaeesmärgid ja rohepöörde saavutamine on meie pikaajalised sihid,» märkis peaminister Kaja Kallas (RE) kohtumise järel.

«Venemaa agressioon Ukrainas on näidanud, et peame nende saavutamiseks liikuma kiiremas tempos kui seni kavandatud. Saame kasutada Läänemere tohutut tuuleenergia potentsiaali Venemaa energiakandjatest loobumiseks ja seeläbi vähendada ka Venemaa tulusid energiakandjate müügist, mida Kreml kasutab oma sõjalise agressiooni rahastamiseks Ukrainas,» lisas ta.

Kallase sõnul on valitsus endale eesmärgiks võtnud katta 100% elektrivajadusest taastuvelektriga 2030. aastaks. «See toob meile puhtama keskkonna, soodsamad energiahinnad, suurendab julgeolekut ning loob ettevõtetele paremad võimalused innovatsiooniks,» märkis Kallas, lisades, et täna kokkulepitud ühised plaanid aitavad neid eesmärke veelgi kiiremini ja tõhusamalt saavutada.

«Näeme meretuuleenergiat kui suurepärast võimalust minna üle taastuvenergiale, lõpetada sõltuvus Vene energiast ning täita kliimaeesmärgid. Siis on ühiste eesmärkide kokkuleppimine meie regioonis hädavajalik, sest koostöös saame saavutada palju rohkemat kui üksi,» rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE).

«Eesti visioon on rajada Läänemere riikide koostöös energiavõrk, mis võimaldaks liituda avamere tuuleparkidel ning ühtlasi tugevdada riikidevahelisi ühendusi. Riik peab tagama soodsa ärikeskkonna, et tuuleenergia arendajatel oleks huvi Eestisse investeerida,» lisas ta.

Kohtumisel allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani deklaratsiooni, millega kinnitatakse seisukohta, et Venemaa kasutab energiat relvana, mistõttu on vajalik tugevdada Euroopa Liidu energiajulgeolekut ja lõpetada Venemaa energiakandjate kasutamine võimalikult kiiresti. Samuti lepiti kokku, et varustuskindluse suurendamiseks tihendatakse omavahelist energiakoostööd ja varustuskindlust ning nähakse ette meretuuleenergia võimsuste seitsmekordset kasvu 2030. aastaks.

Täpsem tegevuskava sai kokku lepitud energiaministrite vahel, mille järgi lepivad Läänemere riigid kokku meretuuleenergia võimsuste eesmärgid 2030., 2040. ja 2050. aastaks.

Deklaratsioonis on Eestile oluliste projektidena kajastatud lisaks Läänemere energiavõrgule ka Eesti ja Läti koostöös arendatav meretuulepark ja -võrk ELWIND, Soomega planeeritav plaanitav Estlink 3 ning elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga.

Valitsuse seatud eesmärgi saavutamiseks ja kiirendamaks taastuvenergiale üleminekut võttis riigikogu juuli keskel vastu nn tuulikutasu seaduse, mis näeb ette rahalised hüvitised nii maismaa- kui ka meretuuleparkide ligiduses elavatele inimestele ja kohalikele omavalitsustele. Taastuvelektri osakaalu kasvatamiseks tagame lähima kolme aasta jooksul taastuvenergia vähempakkumisi vähemalt 1,65 TWh mahus.

Samuti on plaanis loamenetluste ja planeeringute lihtsustamine ning tähtaegade lühendamine – ühiskonnale olulised projektid peaks valmima maksimaalselt kolme aastaga.

Meretuuleparkidele luuakse kompleksloa võimalus, et arendajad saaksid kiiremini projektid töösse.