Need on plaanid, millega Euroopa Liit elektri jälle odavaks muuta tahab

Gaasipliit Foto: Ants Liigus

Euroopa Liidu juhid tahavad 9. septembri kogunemisel energiaturu reformiga välja tulla. Need on ideed, mida praegu välja käidud on.

Elektri hind on Euroopas võrreldes eelmise aasta tasemega kohati enam kui kümnekordistunud. See toidab Euroopa Liidus seninägematut inflatsiooni. Kui ühe silmaga vaadatakse inflatsiooni ohjeldamisel Euroopa Keskpanga poole, kes intresse tõstma hakkab, on selge, et kui algpõhjust – liigkallist energiahinda – ei lahendata, pole sellest midagi abi ning paneb majanduse suurema surve alla.

Sellepärast käis eile Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen välja, et nüüd võtab Euroopa Liit ette suure energiareformi.

Bloomberg kirjutab, mis sellest tänaseks teada on: «Me peame välja töötama instrumendi, mis kindlustaks, et gaasi hind ei domineeriks üle elektri hinna,» teatas von der Leyen.

Euroopa elektrituru peamine probleem on see, et hinnamehhanism on üles ehitatud nõnda, et elektri hinnaks võetakse – lihtsustatult – kõige kallima pakkuja hind, ja praegu on kõige kallim gaasiga toodetav elekter.

Üks võimalik meede, millest räägitakse, on hinnalae kehtestamine. Küsimus on selles, kus need hinnalaed kehtestataks: kas kohe gaasibörsidel, riikide tasandil või kuskil mujal väärtusahelas.

Teine ettepanek, mis sakslastelt tuli, oli kehtestada erakorraline maks energiaettevõtete kasumile: ettevõtted võivad rahulikult kasumit edasi teenida, aga see kasum võetaks neilt maksu kaudu ära ning jagataks «sotsiaalse sidususe tagamiseks» kalli hinna all ägavale rahvale.

Samuti on käidud välja idee võtta maha emissioonikvoodid – nende hind on kerkinud aastaga 67 eurolt 87 eurole ja see tuleb energiahinnale otsa.

Euroopast noolivad raha ka kauplejad, kes energiaturgudel tegutsevad: Bloomberg avaldas, et European Energy Exchange AG kurdab, et kauplejatel on vaja riikide toetust selleks, et kaubelda, kuna energiahinnad on väga volatiilsed ja kõiguvad suurtes piirides.