/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/06/28/14658881t1hb072.jpg)
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.
Ostlemisele tõmmati pidurit
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kasvas juulis eelmise aasta võrdluses tööstuskaupade kaupluste müügitulu 2 protsenti ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 1 protsent. «Toidukaupade kaupluste müügitulu langus jätkus ka juulis ning müük vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2 protsenti,» lisas Pihlak.
Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügitulu eelmise aasta juuliga võrreldes enim ehk 9 protsenti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad). Müügitulu suurenes veel 8 protsenti kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil, 6 protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, 3 protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga ning 2 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügitulu vähenes 2 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning jäi eelmise aasta juuli tasemele tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.
/nginx/o/2022/08/30/14796765t1h20f8.jpg)
Juuniga võrreldes suurenes juulis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1 protsent. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.
Selle aasta esimese seitsme kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6 protsenti.