Viimastel nädalatel imporditakse Bloombergi andmetel Venemaalt Euroopasse suurimaid koguseid naftat alates aprillist: augusti neljal nädalal näiteks 3,41 miljonit barrelit ja varasemal neljanädalasel perioodil 3,24 miljonit barrelit. Suur osa Vene naftalastist viidi Vahemere ja Musta mere piirkonda, näiteks Itaalia, Bulgaaria ja Rumeenia sadamatesse.
Helsingi ülikooli Venemaa keskkonnapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen rääkis Ilta-Sanomatele, et mõnes Euroopa riigis valitseb paanika, sest talv läheneb ja energianõudlus suureneb. Samuti on tema hinnangul sanktsioonide tõhusus küsitav, sest Vene nafta liikumist ei suudeta alati lõpuni jälgida. «Näiteks viiakse Vene nafta Egiptusesse, kus see rafineeritakse või saadetakse mujale, ja osa sellest jõuab Euroopasse. Vene naftat pumbatakse ka merel ühelt laevalt teisele. Satelliitide abil tuleks hakata jälgima, kuhu Vene tarned liiguvad.»