Eesti jääb kiire interneti kättesaadavuses Lätile ja Leedule alla (3)
28. august 2022, 13:10
Eestis elas 2021. aastal kiire interneti levialas 72 protsenti leibkondadest ehk natuke enam kui keskmiselt Euroopa Liidus.
Eurostati andmetel elas 2021. aastal 70 protsenti Euroopa Liidu (EL) leibkondadest kiire interneti levialas, veel 2013. aastal oli see näitaja vaid 16 protsenti.
Kiire interneti kättesaadavus paranes ka madala asustusega piirkondades. Aastatel 2013–2021 kasvas sellistes piirkondades kiire internetiga varustatud leibkondade osakaal EL-is 4 protsendilt 37 protsendini, selgub Eurostati andmetest.
Kõige parem varustatus kiire internetiga oli 2021. aastal Maltal, kus kiire interneti levialas elas 100 protsenti leibkondadest. Maltale järgnesid Luksemburg 96 protsendiga, Taani 95 protsendiga ja Hispaania 94 protsendiga.
Eestis elas 2021. aastal kiire interneti levialas 72 protsenti leibkondadest ehk kaks protsenti rohkem kui ühenduses tervikuna. Läti ja Leedu kaetus kiire internetiga oli Eestist veidi parem, vastavalt 91 ja 79 protsenti leibkondadest.
Kõige halvem oli juurdepääs kiire interneti püsiühendusele Kreekas, kus kiire interneti levialas elas vaid 20 protsenti leibkondadest. Kreekale järgnesid Küpros ja Itaalia, vastavalt 41 ja 44 protsendiga.
Eesti kaugemates nurkades seis kehv
Madala asustusega piirkondade arvestuses olid kiire internetiga kõige paremini varustatud samuti Malta leibkonnad. Maltale järgnesid Luksemburg, Taani ja Holland, kus kõigis oli madala asustusega piirkondades kiire interneti kättesaadavus 79 protsendil leibkondadest.
Samal ajal oli madala asustusega piirkondadest kiire internet kõige vähem levinud Kreekas, kus see näitaja oli 0 protsenti. Kreekale järgnesid Tšehhi 7 protsendiga ja Soome 12 protsendiga.
Eesti madala asustustihedusega piirkondades oli kiire ühendus kättesaadav 21 protsendile leibkondadest. Läti ja Leedu edestasid Eestit ka siin, nende riikide madala asustusega piirkondades kasutas kiiret internetti vastavalt 77 ja 28 protsenti leibkondadest.