/nginx/o/2009/02/20/137237t1h88b8.jpg)
Üks Eesti juhtidest on küsinud: kui töötada aastas 2000 tundi, siis palju aega peaks kulutama mõtlemisele, kuidas seda aega kasutada?
Millele kulub juhtide aeg?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikkus erineb tippjuhtide endi hinnangust: LSE ja HBSi koostööuuring avab tippjuhtide ajakasutuse, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Kolmandik juhtide ajast kulubki koosolekutele ehk 18 tundi 55 tunnisest töönädalast. Selle lisandub pea 10 tundi telefonikõnesid ja ärilõunaid. Niinimetatud sisulisele töötamisele üksi kulub vaid 10 protsenti ajast ehk kuus tundi.
Kolmandik juhtide ajast kulubki koosolekutele ehk 18 tundi 55 tunnisest töönädalast. Selle lisandub pea 10 tundi telefonikõnesid ja ärilõunaid. Niinimetatud sisulisele töötamisele üksi kulub vaid 10 protsenti ajast ehk kuus tundi.
Koosolekutele kuluv aeg on sõltuvuses otseste alluvate arvust. Mida rohkem alluvaid, seda rohkem kulus aega koosolekutele. Kuid see reegel polnud universaalne. Kui tippjuhi alluvuses töötas kas finantsdirektor või kontori juhataja, siis vähenes koosolekutele kuluv aeg märkimisväärselt.
Milline oleks alternatiivne ajakasutus? Näiteks kohtumised klientidega. See on omakorda seotud strateegiaga. Tippjuhid kurtsid, et neil jääb liiga vähe aega mõelda strateegilistel teemadel. Näiteks üks tippjuhtidest blokeerib iga nädal oma kalendris 25 protsenti ajast, selleks et mõelda mida ja kuidas teha.
Ajakasutus on sõltuv ka tööstusharust. Organiseerimispõhise äri puhul on aega mõtlemiseks vaja vähem, samas kui näiteks tehnoloogiasektoris on see väga oluline.
Ehk kõige olulisem uuringu järeldus on, et tegelik ajakasutus erineb juhtide endi hinnangust. Oluliste prioriteetidega ei tegeleta piisavalt palju. Soovitus on asendada aeg rahaga. Kui keegi tahab kohtuda, siis pannes see eurodesse, on lihtsam öelda ei.
Itaalia juhtide valimi puhul selgus, et juhtide ajakasutus mõjutas ettevõtte kasumit ja tootlikkust. Mõneti üllatavalt andsid parema tulemuslikkuse sisemised koosolekud oma töötajatega.