Rahvaspordi viimased vagunid jäävad investeerimises rongi alla, ka päiksepaneelide puhul, kirjutab investor Madis Müür oma blogis.
Madis Müür: ettevaatust, kui inimesed hakkavad sääste analüüsi ja riskitajuta tipust sisse suruma (3)
Kui Arno isa soovitusel investeerimismajja jõudis, olid kasumid juba teenitud. Läheb iga suurema ralliga täpselt samamoodi. Valdkonna ettevõtjad teenivad kasumit, tark raha tuleb vara ja teenib kasumit, nutikamad jaeinvestorid teenivad mingit kasumit.
Kui ralli aga piisavalt kaua kestab, naabrinaine juba kasumi eest auto, teleka, eluaseme ja kaaslase on parema mudeli vastu vahetanud, siis see on märk peo lõpu lähenemisest.
Pärast jagamistundi diskole jõudnud viimane varahommikune vahetus jääb ise rongi alla. Alati! Läks nii aktsiates, krüptos, Holllikas ja Politseikroonikas, läheb ka kinnisvaras ja päiksepaneelides. Nii on nagu elu käib.
Turupsühholoogia mõjutab kõiki
Investeerimine on suuremale jaole ka professionaalsematele investoritele arvestatavas osas sotsiaalne tegevus. Turupsühholoogia mõjutab kõiki. Eks see on inimlik, mingisugune eeskujuks olevate investorite, targa raha analüüs, paigutused ja validatsioon, hetke popid aktsiad ja trendid (LHV on buldooser, kinnisvara on uus bitcoin ehk inflatsioonikaitse jne), kõik mõjutab meid.
Inimene on kariloom ja enda psühholoogia ohver, eriti investeerimises. Kui peole jõuab see FOMO (kartus hiljaks jääda) seltskond, kes analüüsi ei tee, vaatab ainult senist kasvugraafikut ja sõprade-naabri uusi vidinaid, siis GG tüdrukud ja poisid! Rallitakse hind viimases faasis veel eriti terava tõusunurga all täiesti ulmetasemele ära.
Algaja tahab kiiret kasumit sealt, kus seda pole
Ei ütle seda sugugi kahjurõõmsalt, just vastupidi. Peabki piltlikult võimalikult hästi välja tooma halva stsenaariumi hoiatuseks, et igasuguseid lollusi vältida-vähendada. Selle asemel, et näiteks indeksitesse järjepidevalt panna ja lasta liitintressil pikema aja peale oma imesid teha, kahjuks enamus algajaid, sealhulgas ka ise omal ajal, tahavad imeda kiiret kasumit välja sealt, kus seda mitte mingi valemiga tulemas ei ole.
Ideaalne isiklik näide oli üks massöör, kes läks All In krüptos Shiba Inusse. Ma polnud kuulnudki sellisest kakakoinist, aga kui juba massöör ütles, et pani sisse kogu vaba raha, mida ta kaotada ei saa, siis… Tema argumentatsioon oli, et seni oli 100x teinud, aga ta ise nii suurt tõusu ei oota, tema on sealt 30X’iga ka rahul.
Proovisin küll vaest ligimest meeltesegadusest välja aidata ja soovitasin kasvõi osa kohe maha müüa, aga ei võetud pigem kuulda. Vaatasin sama päev graafikut ja paar korda hiljem veel ning härra oligi tipu ilusti ära tabanud. Praeguseks -70-80% kukkumist. Selle varaklassi kohta isegi hästi, enamus lahjemaid asju on 90% või enam kukkunud.
Kinnisvaras kestab eitusfaas
Praeguseks on enamus investeeritavaid varasid vähemalt osaliselt ära krahhinud. Kinnisvara puhul veel paljudel eitusfaas kestab, aga statistika räägib oma keelt. Kui ikka turu ostuvõime on oluliselt vähenenud, järjest rohkemates sektorites on kuulda nõudluse krahhist ja koondamistest, järelturu pakkumiste arv tempokalt kasvab, tehinguaktiivsus langeb, hind tegi aasta alguses buumi viimase staadiumi ulmeralli ära, hinnad on juba ka langemas maist saadik.
Ka aasta alguse meeltesegaduse mantra, et kinnisvara kaitseb inflatsiooni eest, on praeguseks ära unustatud. Siin midagi head oodata pole. Vähemalt 10–25% langust järelturu korterite puhul on torus vägagi oodata, näiteks aasta alguse hinnatasemele tagasi.
Päikesepaneelide mull on täies hoos
Praegu on täies hoos päiksepaneelide mull. Iga maja- ja maaomanik, iga taksojuht kaalub neid panna. Igati loomulik ka, kõik tajuvad kõrgeid hindu vägagi omal nahal ja otsitakse väljapääsu, lahendust, teenistust selle pealt. Siin pole isegi riski, et see lõpeb väga halvasti, sest vähempakkumistega on päiksepaneelide võimsust paari aasta lõikes investeeringutena torus rohkem kui suvine nõudlus on.
Toetustega on kaetud juba sarnases suurusjärgus pakkumist, kui nõudlust suvel on… Nüüd lisa veel juurde tuuleenergia ka ja meil on tuulistel-päikselistel päevadel null jooksvate kuludega toetusega elektritootmise ülejääki päevas sadade, paari aasta pärast osadel isegi tuhandete megavatt-tundide jagu.
Palju siin regioonis energiasalvestuse lahendusi ongi? Polegi ühtegi suuremat ja Paldiski Energiasalv saab plaanide järgi valmis alles … 2029. On kõik eeldused olemas, et arvestataval osal päikselistest tundidest võib elektri hind olla nulli lähedal ja osadel isegi negatiivne, et tootmine tarbimisega tasakaalu saada.
Läheb lõbusaks, kui elektrihind kukub päiksega tundidel miinusesse
Küsimus pole isegi, et kas elektrihind parema päiksega tundidel 1–2 aasta pärast miinusesse kukub, vaid kui suurde? Kas isegi praeguse elektrihinnaga sarnasesse miinusesse ajutiselt? Ja kui suurelt maksumaksjad seda toetuste näol välja peavad maksma, nt kas -200 MW korral €30 toetuse või €230/MW toetuse?
Elektrisüsteemis peab tootmine (miinus kaod) tarbimisega võrduma. Suur ülejääk võib tekitada … «musti luiki,» mis tegelikult on vägagi valged ja oodatavad. Sarnases tempos arendatakse taastuvenergiat, eelkõige solarit vist igas riigis Euroopas, siin regioonis mitmete gigavattide jagu. Solaris on kõik eeldused veel kõikide mullide ema välja koorida, vähemalt keskmisel skaalal.
Kes praegu ilma toetuseta alles plaanib paneele üles panna, siis tasub vägagi läbi arvutada tulemused mitte käesoleva aasta hindadega, vaid realistlike, arvestatavas osas 0 lähedaste ja ka osalt miinushindadega.
Olgu elektri kontekstis veel öeldud, et paneelid ei lahenda kõrgete energiahindade probleemi sugugi, ainult suvel osaliselt. Talviste hindade mure ei üritatagi päriselt lahendada veel, mille jaoks lisaks tuulele on ka püsivamaid tootjaid (gaas, põlevkivi, tuumaenergia), energiatõhususe lahendusi ja tõenäoliselt olulist salvestust juurde vaja.
Selles mõttes praegu küll (lisaks aiamajadele) kerisetootjate aktsionär ei taha olla, Põhja-Euroopa turule suunatud külma pimeda aja majapidamiste suurim energiatarbija ajal mil elektrihind laes on… «Toodetele jagub nõudlust ikka» väide on sama nagu inimesed peavad kusagil elama ikka 2007 aastal kinnisvara «analüütikute» sulest. Koroona kasvusektorist elektrikriisi kahanemissektoriks.
Parimad võimalused on kasvavates investorite ebasoosingus sektorites
Parimad võimalused on ajalooliselt ikkagi seal, kus ettevõtted kena kasvu teevad, aga turg valedel põhjustel mööda vaatab, pole sellist mitmeaastast tõusutsüklit all. Väga vähesed oskavad ja julgevad näiteks turu põhjas üldlevinud arusaamadele ja mantratele vastupidiselt tegutseda ja kuldseimaid võimalusi noppida.
Tipust ostmine ja põhjas müümine on palju populaarsem tee. Paremal juhul võetakse mingit Tallinkit või Tallinna Vett, sest noh … laevad jäävad! Pestakse ikka! Turu ajastamine on pea võimatu, aga see on olnud üks lollikindel mulli tabamise märk üle 100 aasta. Ei hakka siin teemast kõrvale kalduma ja liiga eeposeks laskma, las võimalused jäävad teiseks korraks.
Konkreetsetele sektoritele panustamine nõuab üldiselt päris palju valdkonnateadmisi ja on täiesti mõistetav, et meil ei saagi iga valdkonna kohta neid olla. See on väga okei. Isegi kogenud investoritele on üldiselt indeksid optimaalseim ja ajaefektiivseim tee, kui just enda fookusvaldkonnas aktiivse panusega lisatootlust ei õnnestu saada.
Kui aga valdkond hakkab tulbimaaniat või krüptot tegema, täiesti teemakauged inimesed enda sääste 0 analüüsi ja ilma igasuguse riskitajuta tipust sisse suruma, siis on aeg ettevaatlikuks muutuda ja … kasumid lukku panna? hoiatada? show'd vaadata? lasta optimistidel mürada? Populaarsusvõistlusi rahvaspordile puude alla panemisega ei võida ja see on täiesti okei.