Swedbank: uusarenduste pakkumist piirab nigel nõudlus

Mereäärsed uusarendused Kopli liinidel. Foto: Sander Ilvest

Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul on uusarenduste pakkumine endiselt madal, kuigi see pole teises kvartalis enam langenud.

«Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes on kogu esimese poolaasta jooksul olnud veidi alla 1700, mis on võrreldav 2014. aasta keskmise tasemega,» märkis Rõbinskaja pressiteates.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8 protsenti.

«Kuigi ehitus pöördus langusesse, oli tegemist veel endiselt väga kõrgete mahunumbritega. Ehitusmahu languse taga oli hoonete ehituse vähenemine. Hoonete ehitusmaht langes teises kvartalis 9 protsenti, võrreldes aasta varasemaga. Rajatiste ehitusmaht oli aga 14 protsenti kõrgem, võrreldes aastatagusega,» tõi Rõbinskaja välja.

Ehitusettevõtete kindlustunne jätkas suvekuudel halvenemist, kuid kukkumine pole olnud nii järsk, nagu oli 2020. aastal pandeemia puhkedes. «Ehitusettevõtete hinnangul on tellimuste maht vähenenud ja ehitustegevust piirab järjest enam ebapiisav nõudlus, samas kui tööjõupuuduse probleem on aasta alguse tipust veidi alla tulnud,» tõdes ökonomist.

Ehitushinna kiire kasv on mõnevõrra aeglustunud

Peamiselt veavad ehitushinda Rõbinskaja sõnul kallinenud ehitusmaterjalid, mille hinnakasvu tipp jäi küll esimesse kvartalisse, kuid kasv oli ka teises kvartalis aastases võrdluses endiselt tugev.

«Oluliselt kallinenud ehitusmaterjalide tõttu on ehituse pakkumishind tunduvalt kallim, mis piiratud eelarvete tõttu vähendab riigitellimuste mahtu. Samas majanduse väljavaate halvenemise ja energiakriisi süvenemise tõttu võivad ka ettevõtted oma ehitusinvesteeringuid paremate aegadeni edasi lükata,» prognoosis ta.

Keskmiselt on ökonomisti andmetel taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 25 protsenti, hooneehitus keskmiselt 75 protsenti, millest mitteeluhooned omakorda 40 protsenti ning eluhooned ligi 35 protsenti.

Swedbanki prognoosi järgi ulatub palgakasv sel aastal 10 protsendini. Inflatsioon jääb aasta kokkuvõttes palgakasvust aga kaks korda kiiremaks. Nõudmiseni hoiuste portfelli kasv aeglustus juulis 11 protsendini. Sarnases tempos oli kasv ka vahetult enne pandeemia algust.

Kogunenud hoiused endiselt suured

«Majapidamiste üldine kindlustunne ning hinnang tulevasele finantsolukorrale on reaalpalga vähenemise tõttu tugevasti langenud, kuid soov teha suuremaid oste ning osta kinnisvara on veel endiselt kõrged,» märkis ökonomist.

Tugevat nõudlust kinnisvaraturul on tema sõnul seni toetanud korterite taskukohasus, madalad intressimäärad ja suured hoiused. «Kiire hinnakasv on korterite taskukohasust aga nüüdseks tunduvalt halvendanud. Kodulaenu teenindamise kulud on majapidamiste jaoks tõusmas – 6-kuuline euribor on praeguseks tõusnud ühe protsendi lähedale,» nentis ta.

Korterite taskukohasuse langus ning mõnevõrra ülehinnatud kinnisvaraturg võivad ökonomisti prognoosil hakata nõudlust vähendama, mis peaks ka hinnatõusu survet leevendama.