Palgatõus on kahekohaline, aga inimesed jäävad vaesemaks

Hinnatõus lööb kõige valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Foto: Eero Vabamägi

Statistikaameti andmetel kasvas tänavu teises kvartalis keskmine palk aastavõrdluses 10,1 protsenti, 1693 euroni. Viimati oli palgakasv kahekohaline enne suurt majandus- ja finantskriisi 2008. aastal. Kuid hoolimata kiirest kasvust inimeste ostujõud väheneb. Just selline mõju on üle 20-protsendisel inflatsioonil. Reaalpalk, milles on arvesse võetud ka tarbijahinnaindeksi mõju, kahanes teises kvartalis 8,4 protsenti.

Avaldatud statistika paneb nii mõnegi töötaja küsima, miks on tema palk keskmisest märkimisväärselt väiksem ja kuhu jääb kümneprotsendiline palgatõus. Palkade puhul oleks ilmselt õiglasem vaadata hoopis mediaanpalka, millest rohkem ja vähem teenivaid inimesi on sama palju, mistõttu mõjutavad kõrgepalgalised seda näitajat vähem. Paraku pole teise kvartali mediaanpalka veel avaldatud, kuid esimeses kvartalis jäi see keskmisele palgale ligi 300 euro võrra alla.

Samuti sõltub töötasu piirkonnast ja ametist. IT- ja finantsvaldkonnas teenitakse näiteks ligi paar korda rohkem kui toitlustuses või kaubanduses, mis viib samuti keskmise tublisti üles.

Samas oli palgakasv 18,6 protsendiga eriti kiire just majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis alles taastub koroonakriisist.