/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/21/13739137t1h76ed.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on tarbijahindade kiire tõus hoogustanud ka palgakasvu, ent see jääb siiski hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on seega kahanemas.
Keskmise palga eest saab järjest vähem endale lubada
«Teises kvartalis kiirenes statistikaameti andmetel keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1 protsendilt 10,1 protsendini. Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos,» märkis Soosaar pressiteates.
Palgakasv oli tema sõnul 18,6 protsendiga aastavõrdluses eriti kiire majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis alles taastub koroonaviiruse kriisist.
«Majutus- ja toitlustusettevõtetes ulatus keskmine palk 62 protsendini majanduse keskmisest ning seal on ka suurem miinimumpalka teenivate töötajate osakaal. Tänu miinimumpalga tõusule ja majutuse ning toitlustuse tegevusala jõudsale taastumisele on selle aasta esimeses pooles taas kiiremini kasvanud mediaanist allapoole jäävad palgad,» selgitas Soosaar.
Ökonomisti sõnul mõjutab palgakasvu ühelt poolt töötajate suurem surve palgatõusuks, et taastada ostujõudu. «Kiirem palgakasv on võimalik nendes ettevõtetes, kus toodangu hind on kasvanud hoogsamalt kui tootmiskulud. Samas pidurdab palgakasvu tööandjate kindlustunde vähenemine seoses suure ebakindlusega toorme- ja energiahindade ning välisnõudluse osas,» analüüsis ta.
Soosaare prognoosi kohaselt majandusolukord teisel poolaastal võrreldes esimesega küll nõrgeneb, kuid töötajate nappus ja tarbijahindade kiire tõus hoiavad palgakasvu senisega sarnases tempos.