Energiakriis sunnib Euroopa väetisetootjaid tootmist peatama

PM Majandus
Copy
Vedela lämmastikväetise kasutamine nisupõllul.
Vedela lämmastikväetise kasutamine nisupõllul. Foto: Michaela Rehle

Poola, Leedu ja Suurbritannia suurimad väetisetootjad on sunnitud tootmise peatama energiahinna tõusu tõttu.

Üks Euroopa suurimaid väetisetootjaid, Varssavi börsil noteeritud Poola kemikaalikontsern Azoty ja selle börsil noteeritud üksus Pulawy on gaasihinna tõusu tõttu peatanud või vähendanud mitmete toodete, sealhulgas lämmastikväetiste ja ammoniaagi tootmist, teatasid ettevõtted teisipäeval.

«Grupa Azoty poolt kasutatava põhilise tootmismaterjali, maagaasi, rekordhinna tõttu otsustas ettevõte, et alates 23. augustist suletakse ajutiselt lämmastikväetiste, kaprolaktaami ja polüamiid 6 tootmisüksused,» teatas ettevõte börsiteates.

Samuti teatas 23. augustil teine Poola väetisetootja Anwil, mis kuulub energiahiiule PKN Orlen, et ka nemad peatavad lämmastikväetiste tootmise kõrgete gaasihindade tõttu.

Kolmapäeval teatas Leedu suurim väetisetootja Achema, et peatab oma tehases alates 1. septembrist tegevuse, kuna maagaas, mis on üks peamisi tootmise koostisosi, on kõrge hinnaga, teatas Leedu rahvusringhääling LRT. Täna teatas oma tegevuse ajutisest seiskamisest ka Suurbritaania üks suurimaid väetisetootjaid CF Fertilisers UK.

«Praeguses turuolukorras on enamik lääne väetisetootjaid sunnitud tehased sulgema ja Achema ei ole erand. Maagaasi rekordhinnad mõjutavad otseselt tootmiskulusid ja meie väetiste hinnad muutuvad USA ja Venemaa tootjate toodanguga võrreldes konkurentsivõimetuks,» sõnas Achema tegevjuht Ramūnas Miliauskas.

Kõrgete hindade tõttu on vähenemas ka väetiste kasutamine, millel on sünge mõju ülemaailmsele toiduga kindlustatusele. Vastavalt Rahvusvahelise Väetiste Assotsiatsiooni andmetele võib väetiste kasutamine järgmisel hooajal väheneda koguni 7 protsenti, mis oleks suurim langus alates 2008. aastast, teatas Bloomberg selle kuu alguses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles