P, 5.02.2023

Viimase 500 aasta rängim põud räsib ligi kolmandikku Euroopast, lähiajal leevendust ei tule

Erkki Erilaid
Viimase 500 aasta rängim põud räsib ligi kolmandikku Euroopast, lähiajal leevendust ei tule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
23. augustil tehtud foto Sau soost ja Kataloonias Girona provintsis asuvast Sant Roma de Sau kiriku varemetest. Sau soo on Teri jõe veehoidla, mis tekkis pärast Vilanova de Sau tammi rajamist eelmise sajandi keskel. 
Pärast seda kattis vesi Sant Roma de Sau küla, mille kirik on endiselt nähtav siis, kui veehoidla veetase on madal. Sau soo kirik on maailma vanim vees püstiselt säilinud kirik.
23. augustil tehtud foto Sau soost ja Kataloonias Girona provintsis asuvast Sant Roma de Sau kiriku varemetest. Sau soo on Teri jõe veehoidla, mis tekkis pärast Vilanova de Sau tammi rajamist eelmise sajandi keskel. Pärast seda kattis vesi Sant Roma de Sau küla, mille kirik on endiselt nähtav siis, kui veehoidla veetase on madal. Sau soo kirik on maailma vanim vees püstiselt säilinud kirik. Foto: Josep Lago

Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskuse (JRC) raporti kohaselt ähvardab peaaegu kahte kolmandikku Euroopast põud, mis võib kesta novembrini.

Euroopa Komisjoni hinnangul võib praegune põud olla tõsiseim «vähemalt 500 aasta jooksul», vahendas Deutsche Welle. Viimati nähti sellist kuivust väidetavalt 1616. aastal.

«See on muidugi alles esmane hinnang ja me peame seda hooaja lõpus lõplike andmetega kinnitama,» ütles Bahrke Euroopa Komisjoni pressiesindaja Johannes Bahrke raportile viidates.

Aruande kohaselt ähvardab põud juba praegu 47 protsenti Euroopa põllumajandusmaast ja veel 17 protsenti on häireseisundis, sest nendes piirkondades on taimestik tõsises ohus. Põuahoiatuse saanud aladel on sel aastal sademete kogused 80 protsenti keskmisest väiksemad.

Vihma on nappinud juba selle aasta maist ning järjestikused kuumalained on mõjutanud jõgede voolutugevust ja veetaset. «Aasta algusest alates on paljusid Euroopa piirkondi mõjutanud tõsine põud veelgi laienenud ja süvenenud,» leiti aruandes.

Millised on põua tagajärjed Euroopas?

Kuivus on juba mõjutanud siseveetransporti, elektritootmist ja teatud põllukultuuride saaki Euroopas. Madal veetase on sundinud laevnike vähendama oma kaubamahte veeteedel. Vähenenud veevool mõjutab aga negatiivselt energiasektorit nii hüdroenergia tootmise kui ka teiste elektrijaamade jahutussüsteemide osas.

Põua tõttu on hakatud veekasutust piirama näiteks Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Hispaanias on reservuaarides vett 31 protsenti vähem, kui on kümne aasta keskmine tase ja Portugalis ei jätku vett piisavalt hüdroelektrijaamadele, sest varud on poole väiksemad kui keskmiselt.

Ka põllumajandus saab tublisti rappida. Kannatada on saanud suviviljad, näiteks selle aasta maisi saagikus tuleb 16 protsenti madalam kui eelmise viie aasta keskmine ning soja- ja päevalillesaak väheneb vastavalt 15% ja 12 protsenti. Vilets saagikus tõstab hindu, näiteks sojaubade hind on maailmaturgudel kuuga tõusnud 17% ja maisil 15 protsenti.

«Niiskuse vähenemine mullas ja taimestiku kuivamine on üha tõsisemad probleemid paljudes riikides,» kirjutati raportis.

Täna, 24. augustil, tehtud fotol on põuast kahjustatud päevalillepõld Prantusmaal Lyoni lähistel.
Täna, 24. augustil, tehtud fotol on põuast kahjustatud päevalillepõld Prantusmaal Lyoni lähistel. Foto: Olivier Chassignole

Glasgow ülikooli külalisprofessor Asit Biswas leiab aga, et veekriis on «juhtimise kriis». «Meil jätkuks vett kõige jaoks, kuid veega majandamine on viimastel aastakümnetel olnud jätkusuutmatu,» ütles Biswas.

«Kogu maailmas on veetarbimine väga halvasti juhitud ning kõiges süüdistatakse vaid kuumalaineid ning vähest vihma,» ütles ta. Ta väitis, et isegi kliimamuutuste ning pikaajaliste põudade ja üleujutuste korral võimaldaks parem majandamine inimkonnal kriisiga toime tulla. «Praegu on kohti, kus kaotatakse hooldamata või puuduliku taristu tõttu 60 protsenti veest,» kirjeldas Biswas.

Biswas märkis, et seadusandjad huvitavad asjast ainult siis, kui on pikaajaline põud või pikaajaline üleujutus. «Sel hetkel, kui üleujutuse mõju kaob, kaob ka veeprobleem päevakorrast.»

Lähikuudel olukord ei parane

Raporti kohaselt kannatavad kõige enam piirkonnad, mida põud juba 2022. aasta kevadel mõjutas, näiteks Põhja-Itaalia, Kagu-Prantsusmaa ning mõned Ungari ja Rumeenia piirkonnad. Teadlaste prognooside kohaselt on ilmad Vahemere piirkonna lääneosas tõenäoliselt novembrini tavapärasest soojemad ja kuivemad.

Samuti peab Suurbritannia järgmiste nädalate ja kuude jooksul jätkama veevarudega hoolikat majandamist, et rahuldada tarbimist pärast 50 aasta kuivemat suve. Mitmetes piirkondades on elanikel näiteks keelatud oma aedades kastmine.

Märksõnad
Tagasi üles