Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kanada hakkab Euroopasse vesinikutankereid saatma

Copy
Esimene vesinikulaev, parvlaev Hydra, mis sõidab Norras ja on valminud Westconi laevatehases.
Esimene vesinikulaev, parvlaev Hydra, mis sõidab Norras ja on valminud Westconi laevatehases. Foto: Nordled

Kanada ja Saksamaa allkirjastasid teisipäeval rohelise vesiniku leppe, mille kohaselt hakkab Kanada saatma tankeritega Euroopasse oma tuuleparkide energiaga toodetud vesinikku. 

Saksa-Kanada vesinikulepe avab võimalused transatlantilise tarneahela loomiseks olukorras, kus Euroopa püüab vähendada sõltuvust Vene energiast.

«See on usaldushääletus Kanadale kui puhta energia liidrile,» ütles peaminister Justin Trudeau ühisel pressikonverentsil Kanadat külastava Saksa kantsleri Olaf Scholziga.

«Me ei saa maailmana sõltuda autoritaarsetest riikidest nagu Venemaa, kes teevad energiapoliitikast relva, kes ei muretse keskkonnatagajärgede, tööõiguste ega isegi inimõiguste pärast,» lisas Trudeau.

Moskva on vastuseks lääneriikide sanktsioonidele kärpinud energiaeksporti Euroopa riikidesse, sundides neid alternatiive otsima. Scholzi sõnul tuleb arutada lühiajalisi kitsendusi ja LNG-d, aga pikas plaanis on tegelik potentsiaal rohelises vesinikus tuulistest ja hõreda asustusega Atlandi provintsidest.

Kanada on võtnud sihiks saada suureks vesiniku ja sellega seotud roheliste tehnoloogiate tootjaks ja eksportijaks, mis vahetaksid välja fossiilkütused. Saksamaa on tema esimene klient.

Trudeau ja Scholz tõid ühideklaratsioonis välja plaani anda hoogu vesinikumajandusele ja luua transatlantiline vesiniku tarneahel.

Selle plaani järgi peaks esimesed Kanada vesinikutarned jõudma Saksamaale 2025. aastal. Laevandusettevõtted on vesiniku transpordiks vajalike tankerite ehitust juba alustanud ning järgmised tankerid peaksid samuti valmima 2025. aastaks.

Kanadal on kavas eksportida vesinikku ka Euroopa turule laiemalt ja anda panus end Vene energiast võõrutavasse Euroopa energiasektorisse, aga ka Aasiasse.

Tagasi üles