Venemaa küsis Hiinalt eelarveaugu lappimiseks jüaane

Hiina rahvusvaluuta. Foto: Scanpix/ Zuma Press Wire/ Sheldon Cooper

Rahvusvahelistest reservidest, maailma võtmevaluutadest ning üleilmsetest kapitaliturgudest ära lõigatud Venemaa valitsus pöördub eelarves laiutava kuue triljoni rubla suuruse augu lappimiseks Hiina poole.

Venemaa rahandusministeerium otsustas raha saada jüaanides nomineeritud riigivõlakirjadega, kirjutab Vedomosti kahe ministrile lähedal seisva allika sõnadele tuginedes.

Ühe allika sõnul käib jutt just Hiina investoritelt raha kaasamiseks. Seejuures peaks võlakirjade emiteerimine ametnike plaani kohaselt käima Venemaa seaduste põhjal ning idanaabri taristut kasutades. Selleks aga tuleb hiinlastega läbi rääkida. Allikate sõnul need läbirääkimised juba käivad, kuid vaevalt et nendega kiiresti tulemusteni jõutakse.

Venemaa alustas jüaanivõlakirjade projekti pärast Krimmi okupeerimist, kui suhted lääneriikidega halvenesid. Kuni kuue miljardi jüaani (varasema kursi järgi kuni ühe miljardi dollari) mahus emissiooni planeeriti algselt 2016. aastaks, hiljem lükati see 2017. aastale. 2019. aasta märtsis tunnistas toonane rahandusminister Sergei Stortšak, et hiinlastega läbirääkimistes ei ole edu saavutatud. Komistuskiviks sai asjaolu, et Venemaa valitsus peab võlakirju müüma Moskva börsil ning Venemaa seadustele tuginedes,  et kaasatud raha riiki jääks. See aga läheb Pekingi poliitikaga vastuollu. Nimelt saavad välismaised laenajad jüaanides laenata vaid nii, et võlakirju müüakse Hiina turul ning raha riigist väljaviimiseks on tarvis eriluba. Kaheksa aastat väldanud katsed seda luba saada, ei ole edu toonud. Ametnikud aga usuvad, et seekord on kõik teisiti ning Vedomosti allika sõnul suudetakse 1–2 aasta jooksul kokkuleppele jõuda.

Suur eelarveauk

Hiina raha on Venemaa eelarvel hädasti tarvis, sest Venemaa on kõikide peamiste maksude kogumisega hädas ning rahandusministeeriumi prognooside kohaselt on eelarve miinuses vähemalt 2025. aastani. Sel aastal ületavad valitsuse kulud tulusid 1,7 triljoni rublaga, tuleval aastal 1,6 triljoni rublaga. 2024. aastal on puudujääk 1,4 triljonit ning 2025. aastal 1,3 triljonit rubla. Auku plaanib rahandusministeerium lappida laenudega, rublavõlakirjadega. Järgmisel aastal plaanitakse võlakirjadega laenata triljon rubla, 2024. aastal 1,4 triljonit ning 2025. aastal 2,4 triljonit rubla. Kui enne Ukraina ründamist olid lääneriikide investorid viiendiku Venemaa võlapaberite omanikud, siis nüüd neile loota põhjust ei ole.

2023.–2025. aasta eelarveprognoosi suurt puudujääki saaks jüaanivõlakirjadega leevendada, rahandusministeerium saaks laiendada investorite ringi, vähendada rublavõlakirjade mahtu ning langetada hindu, tõdes PCB peaanalüütik Dmitri Monastõrškin.