Raha liigub riigi kaukasse: ministeerium loodab inflatsiooni toel ligi miljardit maksutulu

Euromündid. Foto: Scanpix/ EPA

Rahandusministeerium tutvustas täna 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille kohaselt laekub tänavu maksutulu 880 miljoni euro võrra enam kui kevadel eeldatud – seejuures tuleb 70–80 protsenti maksutulude kasvust inflatsioonist.

Käibemaksu laekub tänavu prognoosi kohaselt 297 miljoni võrra rohkem, sotsiaalmaksu 247 miljonit enam, füüsilise isiku tulumaksu tuleb lisaks 161 miljonit ning juriidilise isiku tulumaksu 94 miljonit eurot.

Alkoholiaktsiisi laekumine kasvab 27 miljonit ning tubakaaktsiis 7 miljonit. Vaid kütuseaktsiisi laekub praeguse prognoosi kohaselt 2 miljoni euro võrra vähem kui kevadel arvatud, selgub rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.

2023. aastaks prognoosib ministeerium võrreldes kevadega maksutulu kasvu ligi 1,2 miljardi euro võrra. Suurima osa lisalaekumisest – 428 miljonit eurot – moodustab käibemaks.

Inflatsioon hoiab maksukoormuse stabiilsena

Maksutulude kasvule vaatamata püsib maksukoormus stabiilsena ning on peamiselt tingitud just kõrge inflatsiooni tõttu suurenenud käibemaksutulust ja läbi palgakasvu ootuste kerkinud tööjõumaksutulust. Nii tänavu kui ka järgneva nelja aasta vältel peaks maksukoormus jääma pisut alla 33 protsendi.

Maksutulu kasutus on osaliselt määratud seadustega. Kindlaksmääratud kasutusega maksutulu on tänavusest 880-miljonisest lisalaekumisest 389 miljonit, 491 miljonit on sihtotstarbeta maksutulu. Prognoosi kohaselt tuleval aastal laekuvast ligi 1,2 miljardist on sihtotstarbeta maksutulu 621 miljonit ning kindlaksmääratud kasutusega 594 miljonit eurot.

Sealjuures ligi kaks kolmandikku füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks laekub kohalikele omavalitsustele, sotsiaalmaksust ja kogumispensionimaksest finantseeritakse pensioneid ja ravikindlustust ning töötuskindlustusmaksest töötukassat. 47,8 protsenti hasartmängumaksust ja 3,5 protsenti alkoholi- ja tubakaaktsiisist läheb kultuurkapitalile. 80 protsenti tollimaksust kantakse Euroopa Liidu eelarvesse.

Ministeeriumi suvise prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal ühe protsendi võrra, tuleval aastal peaks kasv olema 0,5 protsenti.