PILT JA BLOGI ⟩ Rahandusministeeriumi värske prognoos: seis on parem kui kartsime

Eesti majanduse seis on varem kardetust parem ning kui kevadises majandusprognoosis nähti selleks aastaks ette majanduslangust, siis värskes suvises prognoosis, mis on on uue aasta riigieelarve aluseks, ootab rahandusministeerium protsendilist majanduskasvu.

«On asju, mis on võrreldes eelmise prognoosiga muutnud. Ebakindlust oli kevadel palju. Kui kevadel valmistusime majanduslanguseks, siis selle aasta kokkuvõttes ootab Eestit positiivne tulemus,» lausus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 

«Meie ettevõtted on olnud oodatust paremad kohanejad,» lisas ta.

Viimatises, aprillis avaldatud kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaallanguseks 2022. aastal 1 protsenti. Sõjaga seotud majandusmõju on rahandusministeeriumi kinnitusel suvekuudel osutunud siiski kardetust väiksemaks ja Eesti ettevõtted on sanktsioonide ja tarneraskustega kohanenud paremini kui kevadel arvati.. Samuti on majandusele tuge andmas sõjamõju leevendav lisaeelarve. Seetõttu on värskes majandusprognoosis kasvuhinnangut mõnevõrra tõstetud ning selleks aastaks ootab rahandusministeerium 1 protsendi suurust reaalse sisemajanduse kogutoodangu kasvu.

Suurim väljakutse majandusele on rahandusministeeriumi teatel nii sel kui järgmisel aastal kiire hinnakasv, mis pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid. Sisenõudlus pöördub 2022. aastal langusesse ning jääb nõrgaks ka 2023. aastal. 2023. aastaks ootab ministeerium  0,5 protsendi suurust majanduskasvu. Olukord hakkab paranema alles järgmise aasta teisel poolel.

Majandussektorite lõikes panustab majanduskasvu eelseisvatel aastatel enim teenuste sektor. Töötlevat tööstust mõjutab ettevaates sisendhindade tõus ning kesisem ekspordinõudlus seoses peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumisega.

Võrreldes kevadise prognoosiga on rahandusministeerium inflatsiooniprognoosi oluliselt suurendanud. Tarbijahinnad kasvavad sel aastal prognoosi järgi 19,5 protsenti. Hinnakasvu tipp peaks jääma sügiskuudesse; 2023. aasta kevadel taandub inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. See kehtib eeldusel, et kevadel pöörduvad energiahinnad langusesse nagu oodatakse tulevikutehingutes ja uusi üllatusi energiakandjate kättesaadavuses ei tule. Käesoleva aasta lõpus on struktuurne positsioon -2,6%.

Tuleva aasta riigieelarve aluseks olevat majandusprognoosi tutvustasid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.