Türgi võitleb Vene naftaga meeletu hinnatõusu vastu

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Vene president Vladimir Putin torujuhtme TurkStream avamisel 2020. aasta jaanuaris Istanbulis. Foto: Ozan Kose

Ülikiire hinnatõusu käes vaevlev Türgi seob end üha tihedamalt agressoriga: riik on oma naftatarneid Venemaalt kahekordistanud ning loodab tänu sellele pisutki inflatsiooni ohjata.

Paljude riikide poolt Venemaale kehtestanud majandussanktsioonidega pole Türgi liitunud, kuna riik sõltub suuresti sealsest energiast. Refinitivi andmetel on Türgi tänavu oma Venemaa toornafta tarneid kahekordistanud, vahendas Reuters.

Türgi on sel aasta importinud Venemaalt naftat üle 200 000 barreli päevas. Aasta tagasi imporditi samal ajal Venemaalt naftat vaid 98 000 barrelit päevas. Venelased pakuvad oma toornaftat teatavasti turule ligi viiendiku võrra odavamalt.

Türgi kannatab meeletu inflatsiooni käes, mis ulatus juulis ligi 80 protsendini. Istanbulis tõusid hinnad aga aastaga pea kaks korda.

Kui enamasti keskpangad kiire inflatsiooni ajal tõstavad intresse, et rahapakkumist piirata, siis Türgi tegi eelmisel nädalal erakorralise otsuse ja langetas baasintressimäära ühe protsendipunkti võrra 13 protsendile. See läheb küll vastuollu lääneriikide majanduspõhimõtetega, kuid Türgi keskpank põhjendas oma otsust majanduskasvu toetamisega.

Samuti suurendab inflatsioonisurvet Türgi liiri odavnemine teiste valuutade suhtes. Viis aastat tagasi maksis üks euro 4,1 liiri, kuid nüüd saab euro eest 18 liiri. Samas on Türgi majandus seni küllaltki kiiresti kasvanud. Ka sel aastal kasvab riigi sisemajanduse kogutoodang hinnanguliselt enam kui kolm protsenti.