Rida riike tahab Eesti plaani põhja lasta (15)

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti esitas Euroopa Liidule ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti ühenduse liikmeks 2004. aastal.
Eesti esitas Euroopa Liidule ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti ühenduse liikmeks 2004. aastal. Foto: Erik Prozes

Eesti käis välja plaani, mille kohaselt peaks lõpetama Venemaa kodanikele Euroopa Liidu viisade jagamise. Küsimus tuleb arutlusele augusti lõpus, aga juba lobistab rida riike selle vastu.

Neljapäevast hakkas Eestis kehtima Venemaa-vastane sanktsioon, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist ning ei lubata Eestisse Venemaa kodanikke, kellel on Eesti väljastatud viisa ja kelle Eesti külastamise eesmärk on turism, äritegevus, sport või kultuur.

Eesti on teinud ettepaneku, selline piirang üle Euroopa kehtestada. Küsimus tuleb Euroopa Liidu tasemel hääletusele augusti lõpus.

Selle mõttega on päri teised Balti riigid ja Soome, oma piirangutega on välja tulnud ka Poola ja Tšehhi. Kuid politico.eu andmetel on rida riike selle plaani vastu. Häälekaim vastane on Saksamaa, mille kantsler Olaf Scholz teatas, et tema ei poolda venelastele üle-Euroopalise reisipiirangu seadmist.

Sama on öelnud Küpros ja Kreeka - politico andmetel on Küprosel väga suur vene keelt kõnelevate inimeste hulk. Neist suurim osa, ligi 50 000 inimest elab Limassoli linnas. Enne Ukraina sõja algust moodustasid venelased umbes 25% riiki sisenevate turistide arvust.

Ka Kreeka jaoks on vene turistid oluline sissetulekuallikas, iseäranis Põhja-Kreekas. Politico märkis, et kuigi tänavu ei ole otseselt võimalik riiki sisenevate rahvuste arvu kindlaks määrata, on märgata seaduspärasust, et oluliselt on suurenenud Türgist (juulis +177% võrreldes 2019. aastaga) ja Serbiast (+257%) saabuvate lennureisijate hulk. Politico andmetel kasutavad serblased ise Kreekasse tulekuks autot ning türkased eelistavad laevu.

Tagasi üles