K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Uus trend tööturul: vaikne resigneerumine

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Uus trend tööturul: vaikne resigneerumine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Üksik postitöötaja Suurbritannias. Ettevõtted märkavad, et inimesed ei taha teha lisatööd, eriti kui see on tasuta
Üksik postitöötaja Suurbritannias. Ettevõtted märkavad, et inimesed ei taha teha lisatööd, eriti kui see on tasuta Foto: PHIL NOBLE/Scanpix

Nimi on asjal uus, aga sisu iidvana: inimene teeb tööl täpselt vajaliku miinimumi ja ei grammigi rohkem. Nüüd on see noorte seas uue lainena populaarsust kogumas.

TikTok on täis videosid, kus seda nähtust seletatakse. Lühidalt on põhimõte lihtne: töö ei ole elu ning kindlasti tuleb ei öelda, kui tööandja tuleb jutuga, et on vaja tasuta ületunnitööd teha. Samuti hoitakse eemale tööga seotud üritustest – oma peret ja sõpru eelistatakse töösõpradele. See ei tähenda kaugeltki, et töö oleks tegemata: tööülesanded, mis lepingus seisavad, saavad tehtud – aga ei midagi enamat. Tööandja saab ainult täpselt seda, mille eest maksab.

Bloombergile intervjuu andnud tarkvaraarendaja Zaid Khan selgitas, miks ta asus TikTokis ja Redditis selleteemalist sisu looma. «Ma sain aru, et ükskõik kui palju ma töösse panustan, ei näe ma oodatavat tasu. Ületöötamine ei vii sind korporatiivses Ameerikas kuigi kaugele. Ja nii, nagu see oli paljudel meist, füüsiline ja vaimne tervis tõesti jäävad unarusse, kui nendes korporatiivsetes struktuurides on vaja produktiivne olla.»

Mida Khan ütleb, on see, et kõik ettevõtte jaoks tehtavad lisaliigutused ei tasu ennast töötaja jaoks ära. Teisisõnu: kui firmal ei ole kombeks lisatöö või parema tulemuse eest preemiat maksta või töötasu tõsta, siis puudub töötajal ka põhjus, miks peaks ta lisatööd tegema.

Üks põhjus, miks see mentaliteet võimust võtab, võibki peituda töötasus: kiire inflatsiooni ajastul libisevad palga eest saadavad hüved käeulatusest aina kaugemale. Kui näiteks kinnisvaraturul öeldakse, et rusikareegli järgi peaks inimene suutma ühe kuupalga eest endale lubada ühe ruutmeetri korteripinda, siis reaalsus on see, et Eestis on keskmine brutopalk 1700 euro juures (1379 eurot neto), Tallinna korterite ruutmeetri hind on aga 3000 euro juures (see nõuaks ligi 4000-eurost brutopalka). Nagu ütles ühe nende artiklite juures anonüümne kommentaator: «Mina teesklen, et teen tööd. Tööandja teeskleb, et maksab mulle selle eest palka.»

Tööandjatele see suhtumine loomulikult ei meeldi. Nõustamisettevõtte Korn Kerry vanempartner Elise Freedman ütles Wall Street Journalile: «Ma arvan, et on täiesti õige, kui me eeldame oma töötajatelt, et nad annaksid endast kõik.»

Bloomberg hoiatab, et need, kes tööl ainult miinimumi teevad, võivad end leida majanduse halvenedes tänavalt, sest nemad lastakse majanduskriisis esimesena lahti.

Märksõnad
Tagasi üles