MILLINE ON EESTI ENERGIA MÕISTLIK KASUM ⟩ Konkurentsiamet selgitab, kuidas kujuneb elektri universaalteenuse hind

Kaugloetav elektriarvesti. Foto: Arvo Meeks

Spekulatsioone hinna üle on liikvel mitmeid. Konkurentsiametil võtab tootmiskulude arvutamine veel aega, kuid selgitab, et kuna elektri universaalteenuse osutaja ei ole loomulik monopol, siis võib olla nende ärikasum mõnevõrra suurem kui sooja- või veetootjatel ja võrguettevõtetel.

Elektriturureformi järgi peab kohustuslikus korras elektri universaalteenust hakkama pakkuma Eesti Energia, ent ka teised Eestis tegutsevad elektrimüüjad kaaluvad oma klientidele universaalteenuse pakkumist.

Seda, mis tarbijaid aga kõige rohkem huvitab - ehk milliseks kujuneb teenuse hind, me täna veel ei tea. Küll on aga erinevad eksperdid pakkunud hinnavahemikku 15-20 senti kilovatt-tunni eest. Samas on räägitud ka 12 ja 25 sendist kWh kohta, seega segadust on palju.

Uurisime konkurentsiametist, mille alusel ja millal hind selgub?

Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu sõnul kooskõlastab seaduseelnõu järgi amet universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna. Eelnõu järgi tekib tootmise kohustus vaid Eesti Energia kontserni kuuluval Enefit Poweril.

Elektrienergia tootmishind kujundatakse selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus

«Sarnased põhimõtted kehtivad ka kõigi muude ameti poolt kooskõlastatavate hindade puhul,» märkis Kasepalu. «Kui tulla konkreetsemalt Enefit Poweri elektri tootmise ja kulude juurde, siis lähiajal hakkamegi juba sügavuti analüüsima tootmiskulusid jms.»

Täna on tema sõnul veel võimatu öelda midagi täpsemalt tootmiskulude kohta. Silmas tuleb pidada seda, et elektrijaamades kasutatakse erinevaid kütuseid – peamiselt põlevkivi ja biomassi. Lisaks sellele põletatakse Auvere ja Eesti elektrijaama 11. plokis õli tootmisel tekkivat kõrvalprodukti – põlevkivigaasi. «Kõige sellega peame arvestama, kui tootmiskulusid üle vaatama hakkame,» selgitas Kasepalu.

Suurt huvi on tema sõnul alati tekitanud mõistlik kasum. «Kui räägime ameti poolt kooskõlastatavtest hindadest, siis üks põhimõte on see, et hinnas oleks tagatud põhjendatud tulukus,» kirjeldas Kasepalu.

Pikaajalise regulatsioonipraktika baasil on välja kujunenud, et kui ettevõtte põhjendatud tulukus ehk ärikasum ei ületa kaalutud keskmist kapitali hinda (inglise keeles – WACC – Weighted Average Cost of Capital), siis teenib ettevõte ka mõistlikkuse piires kasumit.

Samu põhimõtteid kasutatakse ka universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamiseks. Senistel juhtudel jääb sooja- ja veetootjatel ning võrguettevõtjatel WACC 4,51-5,76 protsendi vahele.

«Elektritootjaid aga pole loomulikud monopolid. Kõikide loomulike monopolide puhul, ehk need kellele kohalduvad hinnaregulatsiooni kohustused, on meil WACC välja arvutatud ning seda kasutame hinna kooskõlastamisel,» märkis Kasepalu. «Universaalteenuse raames elektrienergia tootmisel kindlasti ei ole WACC-i suurus sama, vaid tõenäoliselt paar-kolm protsenti kõrgem. Täpsema arvutuse teeme siis, kui asjasse süvitsi läheme.»

Ta lisas, et kindlasti tekib tarbijal küsimus, et miks siis augustikuus juba ei saa hinda avaldada.

«Vastus on lihtne – hetkel on tegemist väga värske seaduseelnõuga ning et ettevõtjalt saaks midagi ametlikult nõuda, peab seadus olema jõustunud. Kuna tegemist on väga olulise seadusemuudatusega ning arvestades, et alates 01. oktoobrist soovitakse seda juba rakendada, on amet omalt poolt alustanud esimeste toimingutega. Lisaks oleme kavandamas kohtumisi Eesti Energia AS-ga, et juba täpsemalt edasised tegevused ja detailid paika saaks,» selgitas Kasepalu.

«Loodetavasti ka elektrimüüjad teevad omalt poolt kõik, et asjad sujuksid, sest seaduseelnõu ettevalmistamise käigus sai nendega räägitud võimalikust suure töökoormuse tekkimisest septembri lõpus.»