MIhkel Nestor: majanduse seis halveneb, tööturu tulevik on rohkem kui hämar

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jake Farra

Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla.

Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet andmed viimase tööjõu-uuringu tulemuste kohta. Nende põhjal võib öelda, et vähemalt selle aasta teise kvartali seisuga püsis olukord tööturul väga hea. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurenes tööga hõivatud inimeste arv enam kui 30 000 võrra. Tööhõive määr 15–74-aastaste inimeste seas küündis 69 protsendi lähedale, mis on üks kõige kõrgematest nii Eesti ajaloos kui kogu Euroopa Liidus.

Töötuse määraks kujunes teises kvartalis 5,8 protsenti. See number oleks võinud olla isegi väiksem, kuid seda mõjutas inimeste erakordselt suur huvi tööd leida. Nimelt töötas või otsis tööd sel ajavahemikul lausa 715 000 inimest, mis peaks olema suurim tööturul aktiivsete inimeste hulk, mis Eestis on mõõdetud.

Rekordiline palgakasv

Kuigi Ukrainas toimuv sõda ja ülikõrge inflatsioon on kukutanud tarbijakindluse varaste 1990ndate tasemele, pole see suutnud peatada kiiret palgakasvu – pigem vastupidi. Statistikaameti hinnangut keskmise palga suurusele selle aasta teises kvartalis tuleb veel oodata, ent maksu- ja tolliameti andmed viitavad palgakasvu olulisele kiirenemisele. Nende arvutuste kohaselt ületas keskmise palga tõus teises kvartalis 11 protsenti.

Selliste näitajateni pole siinsel tööturul jõutud eelmisest majandusbuumist alates. Ennekõike viitab ülikiire palgakasv äärmisele kitsikusele töötajate leidmisel. Juba selle aasta alguses oli vabu töökohti pakkuda üle 13 000 ja ilmselt oli see arv teises kvartalis veelgi suurem. Olukorras, kus ettevõtted vajasid hüppeliselt kasvanud nõudluse tõttu tööjõudu juurde, sai kõrge palga abil inimeste ülemeelitamisest peamine vahend tööjõuvajaduse rahuldamiseks.

Aina tavalisemaks on muutunud ka olukord, kus ettevõtted on sunnitud tööjõupuuduse tõttu oma avamisaegu ja töömahtu kärpima või halvemal juhul hoopis uksed sulgema. Teisalt on sellel tendentsil ka positiivne pool – uksed sulgevad ennekõike madala palga ja lisandväärtusega ettevõtted, mis parandab tootlikkust ja riigi elatustaset.

Tööjõupuudus on jätkuv probleem

Majandusstatistika alatine häda on see, et räägime eilsest päevast, samas kui täna võib olukord olla hoopis midagi muud. Parima ettevaate tööturu olukorra kohta annavad Eestis iga kuu korraldatavad konjunktuuriuuringud tarbijate ja ettevõtete seas. Alustades viimastest, siis on Eestis valitsenud juba mõnda aega eriskummaline olukord, kus küsitletud ettevõtted nimetavad peamiseks äri kasvu takistavaks teguriks tööjõupuudust.

Nii tööstus- kui ehitussektor on seda peamise probleemina nimetanud juba eelmise aasta keskpaigast. Tööstuses on jahenev majanduskliima nüüd küll taas nõudluse esiplaanile tõstnud, ent ka tööjõupuudus on endiselt terav teema. Nii-öelda uue tulijana on aasta algusest tööjõumurega silmitsi ka teenindussektor, kuid seal on töökäte nappus suve jooksul ainult süvenenud.

Majanduskliima jahenemine mõjutab ka tööturgu

Küsitlused aitavad avada ka ootusi edasisele tööjõuvajadusele. Uurides ettevõtjatelt, kas nad plaanivad järgmise 3 kuu jooksul töötajate arvu vähendada või suurendada, on suurem osa tööandjaid olnud varem ääretult optimistlikud. Mõnes sektoris, nagu tööstus ja ehitus, on taoliste ettevõtete osakaal ületanud lausa ajaloolisi rekordeid või olnud sellele vähemalt lähedal. Majanduskliima jahenemine viimastel kuudel on teinud oma korrektuuri.

Näiteks jaekaubanduses oli viimase küsitluse põhjal rohkem neid ettevõtteid, kes soovisid töötajate arvu vähendada, kui neid, kes soovisid neid juurde värvata. Taustaks – jaekaubanduse kasv aasta esimeses pooles oli ülikiire ja mitte vaid eurodes, vaid ka müüdud kogustes mõõdetuna. Üle 20-protsendine inflatsioon on nüüd lõpuks aga osturallile finišilippu lehvitanud ja sügiskuudel on ees müügimahu vähenemine, mis pärsib vajadust töötajate järele. Ka teistes suurtes sektorites on värbamisplaanid muutunud tagasihoidlikumaks, ent sellegipoolest leiab enam neid ettevõtteid, kes sooviks töötajate arvu suurendada.

Mis puudutab inimeste enda hinnangut tööturuolukorrale, siis on viimastel kuudel tublisti suurenenud nende hulk, kes kardavad oma töökoha säilimise pärast. Selle majanduslik mõju on ennekõike seotud palgakasvuga, sest ebakindlus avaldub ka palgaläbirääkimistel. Samas on konkurents töötajate pärast paljude ametite puhul endiselt äge ja laiapõhjaline palgakasvu aeglustumine ei ole kuigi tõenäoline.

Mida siis oodata? Tööturu tulevik järgmise 12 kuu vältel on rohkem kui hämar. Majanduskonjunktuur on viimastel kuudel selgelt nõrgenenud ja aasta lõpp ning ka uue algus ähvardavad kaasa tuua nõudluse veelgi suurema kokkutõmbumise. Koroonakriis näitas tööandjatele valusalt, kui keeruline on töötajatest loobumise järel neid uuesti tööle värvata, seetõttu ei soovi ilmselt keegi ennaktempos inimesi koondama kiirustada.

Teisalt on Eesti tööturg ajalooliselt olnud väga kiire muutunud majandusoludega kohanema – olgu need muutused siis head või halvad.