Elekter liiga kallis, kui suure säästu annab õhksoojuspump?

Õhksoojuspump. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Õhksoojuspumbaga saab küttekuludelt kõvasti raha kokku hoida, eriti nüüd, kus elektri hind on varasematest aastatest kordades kallim. Parimal juhul tasub pumba soetamine ennast ära juba paari aastaga.

Õhksoojuspumbad lähevad sel aastal hästi kaubaks, mõnedel müüjatel on osa mudeleid juba ammu müüdud, teiste puhul võib tarneaeg ulatuda kuudesse. Ostubuum on igati mõistetav, sest parimad õhksoojuspumbad tarbivad soojatootmisel vaid umbes 20 protsenti elektrienergiat ja saavad ülejäänud 80 protsenti energiat õhust.

Kuna õhksoojuspumbad on tänavu ülipopulaarsed ka Soomes, siis uurisid põhjanaabrid elektrikütte efektiivsuse tõstmise programmi raames põhjalikult, kui suurt kasu pumbad siiski tegelikult annavad. Uuringust selgus, et lisaks pumba kasutegurile (COP), mõjutavad eramutes ka paljud muud asjad seda, kui suur sääst sellega küttes saadakse. Mõnda asja saab seejuures omanik mõjutada, mõnda mitte, vahendas Ilta-Sanomat.

Soomlased uurisid kokku 250 väikemaja elektritarbimist ja selgus, et keskmine elektrisääst õhksoojuspumbaga oli tublisti üle 3000 kilovatt-tunni (kWh) aastas. Motiva elamute energiatõhususe eksperdi Teemu Kettuseni sõnul on ühe õhksoojuspumba energiasäästupotentsiaal seni elektriradiaatoreid kasutanud majas 35–40 protsendi ringis. Mida suuremad on esialgsed küttekulud, seda suurem on kokkuhoid.

Uuringust järeldus, et olenevalt maja suurusest ja ruumilahendusest suudavad üks või kaks õhksoojuspumpa katta kuni 90 protsenti kahekordse maja küttevajadusest. Uuringus vaadeldi elektriküttega eramuid, millel elamispinda 120-150 ruutmeetrit. Selliste majade keskmine elektritarbimine on umbes 15 000 -17 000 kilovatt-tundi aastas. Sellest kulub, olenevalt elanike arvust, umbes 2000-3000 kWh veeboilerite soojendamiseks, 3500-4500 kWh kodumasinatele ja valgustusele ning umbes 9000-11000 kWh õhksoojuspumbaga kütmiseks. Ekspertide arvutuste kohaselt säästetakse tänu pumbale võrreldes elektri otseküttega 3200-3700 kWh elektrit aastas.

Kui võtta aluseks praegune elektri börsihind Eesti, mis eelmisel nädalal oli keskmiselt 35,4 senti kilovatt-tund, siis saaks koos elektri võrgutasuga ja maksudega aastas säästa ligikaudu 1500-1750 euroni. Odavamate õhksoojuspumpade hinnad on küll viimase aastaga paarkümmend protsenti tõusnud ja algavad nüüd 900 eurost, millele lisandub mõnesajaeurone paigaldushind, kuid ka nüüd võib pump parimal juhul kahe hooajaga ära tasuda. Seda muidugi olenevalt sellest, milline elektripakett on valitud ja kas paigutatakse kaks pumpa või üks. Kui elektri hind tõuseb, siis suureneb ka kokkuhoid ning vastupidi.

Lisaks mõjutab õhksoojuspumba kasutegurit näiteks ruumide ja konstruktsioonide paigutus majas. Põhireegel on, et avaras korteris levib soojus paremini kui paljude väikeste tubadega korteris. Õhksoojuspump tuleks paigutada kohta, kus selle toodetav soojus saaks korteris võimalikult laialt levida.

Kindlasti on suur mõju sellel, kui hästi on elamine soojustatud. Kuid ka vanema maja energiatõhusust saab parandada näiteks akende, uste ja katusepealse tihendamise või uuendamisega. Samas vajavad uuemad majad, kus on palju klaaspindu, kütmisel samuti rohkem elektrit, eriti seal, kus on kõrged kahekorruselised elutoad.

Õhksoojuspumba miinusena toob Kettunen välja, et kui sellega saab sisetemperatuuri hõlpsasti piisavalt kõrgele tõsta, siis võib näiteks plaaditud põrand ikkagi vajada eraldi põrandakütet, sest kütmata plaatpõrand tundub jalgadele jahe.