/nginx/o/2021/08/30/14031858t1h73d5.jpg)
Paljud maailma ja Eesti ettevõtted, sh Bolt ja Scoro, on üle läinud neljapäevasele töönädalale. Kas Eesti võiks neljapäevase töönädala laiemalt kasutusele võtta ning kuidas toimiks see maailma mastaabis? Teema üle arutleb KPMG Baltics'i personalijuht Epp Sillaste.
Sillaste sõnul on KPMGski mõeldud neljapäevasele töönädalale, kuid seda otsust peab hoolikalt kaaluma. «Osad meie ettevõtte juhid on öelnud, et KPMGs on niigi juba väga paindlikud tingimused, sest meil on kaugtöö võimalus. Oluline on, et töö saaks tehtud, vahet pole, kas töötaja teeb seda kontoris või kuskil mujal,» rääkis Sillaste.
Piltlikult öeldes ongi KPMGs õigus töötajal juba praegu neljapäevasele töönädale, kui ta saab oma töö tehtud nii, et on võimalik esmaspäev või reede vabaks teha.
«Ühelt poolt võib see juhile näida nii, et juba kehtibki neljapäevane töönädal, kuid teisalt peab see olema organisatsioonisiseselt konkreetselt kokku lepitud otsus, sest neljapäevane töönädal tähendab kogu töökultuuri muutmist. Vabadel päevadel ei saa teha koosolekuid ega muid tööga seotud tegevusi,» selgitas Sillaste.
Suurim oht lühema töönädala juures on ületöötamine, sest seni viie päeva jooksul tehtud töö peab saama tehtud nelja päevaga. «Pidevalt ületunde tehes oled lõpuks ikkagi rohkem väsinud,» nentis Sillaste.
Samas tasub tema sõnul neljapäevase töönädala ülevõtmisele või vähemalt selle katsetamisele mõelda. «Võib ju katsetada ja siis piloteerida väiksemates gruppides, et näha, kuidas see praktikas toimib. Alles siis, kui on näha, et seesugune lahendus on väiksemale töötajate grupile sobiv, võib seda laiendada kogu ettevõttele,» rääkis Sillaste.
Kindlasti muudab Sillaste sõnul neljapäevane töönädal tööpäevad efektiivsemaks. Samas jääb sellisel juhul vähem aega sotsiaalsele suhtlusele, sest töö peab saama tehtud lühema aja jooksul. Just seetõttu peabki Sillaste hinnangul olema eelnevalt kindel, et neljapäevasest töönädalast on rohkem võita, kui kaotada.
KPMG Baltics’i personalijuht Epp Sillaste leiab, et sotsiaalset suhtlemist väärtustavatele inimestele võib pakkuda ka võimalust, et nad saavad rahulikumas tempos viis päeva nädalas tööd teha.
Juhul, kui kogu maailm peaks minema üle neljapäevasele töönädalale, oleks sellise normi loomine Sillaste sõnul eriti lihtne. Samas tuleb siin mõelda kõikide teenuste peale, nagu näiteks meditsiin, erinevad tootmised, klienditeenindus jne, kus pole võimalik lühemale töönädalale üle minna, sest inimesi nendes ametites pole piisavalt. «Tuleb vaadata, kui palju on selliseid ameteid, kuna see toob kaasa ebavõrdsust ühiskonnas.»
Sillaste arvates tuleb sellele teemale vaadata otsa sammhaaval. «Tuleb kaasata töötajad, arutleda ning mõista, mida muudatus laiemalt endaga kaasa toob, millised on plussid ja miinused,» lisas ta.
Iga ettevõte peab töötajatega jõudma arusaamiseni, kas ettevõtte jaoks on muudatus vajalik ja kasulik või pigem sobib neile rohkem viiepäevane töönädal.