Elektribörsi esindaja selgitab, miks kingitakse elektritootjatele puhast raha

Hiljutise elektri hiigelhinna põhjuseks oli vaid paari megavatt-tunnine puudujääk. Foto: Tairo Lutter

Nord Pooli Baltikumi juht Ingrid Arus selgitab, miks elektribörs nimest hoolimata ei tööta nii nagu pärisbörs ja miks tekivad suured hinnamoonutused.

Kui Nord Pooli elektrinumbrid teisipäeval avalikustati, olid eestlased šokis: tipptunnil tuli tasuda elektri eest 4 eurot kWh kohta pluss maksud ja lisatasud.

Edasise uurimise käigus selgus, et hinnatõusu põhjuseks oli see, et turul jäi puudu olematu kogus elektrit, kõigest paar megavatt-tundi. Ja puudu ei jäänud see mitte sellepärast, et elektrit poleks üldse olnud – oli küll, ja pakuti ka Nord Pooli süsteemi, aga elektribörsile need pakkumised ei sobinud ja sellepärast lasti hinnal taevastesse kõrgustesse tõusta.

See jutt ei meeldinud konkurentsiametile, kes eile pärastlõunal teatas, et algatab kõrgustesse kerkinud elektrihinna tõttu uurimise, mille tulemused tahab avalikkusele kättesaadavaks teha kuu aja pärast.

Alljärgnevas intervjuus selgitab Nord Pooli Baltikumi juht Ingrid Arus, kuidas on sellise süsteemini jõutud.

Kas ajal, mil osad Euroopa riigid on hakanud kehtestama elektrile hinnalagesid, on Nord Poolil üldse enam selles süsteemis kohta?

Ingrid Arus. Foto: Erakogu.

Esiteks on väga tähtis teada, et Euroopas tegutseb 16 elektribörsi: BSP, CROPEX, SEMOpx (EirGrid and SONI), EPEX, EXAA, GME, HEnEx, HUPX, IBEX, Nasdaq, Nord Pool, OMIE, OKTE, OPCOM, OTE ja TGE. Kõik elektribörsid tegutsevad samade reeglite kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Liidu regulatsiooniga.

Elektrile nn hinnalae kehtestamine ei muuda seadusandlust, küll aga annab võimaluse liikmesriikidel aidata oma elanikkonda kriisisituatsioonis toimetulekuks. Kehtestatud miinimum- ja maksimumhind on -500 eur/MWh ja 4000 eur/MWh.

Kas elektribörsidel on enam selles süsteemis kohta – jah, kindlasti on, ja seda seni, kuni ei ole välja mõeldud uut süsteemi, kuidas nii pakkumised kui ka ülekandevõimsused anda turule üheaegselt ja võrdsetel alustel kasutada. Samuti on tähtis piirkonna kohta arvutatud tunni hind, mis iseloomustab olukorda selles piirkonnas.

Laiemalt on elektriturg jaotatud neljaks turuks:

• finantstoodete turg, kus kaubeldakse kuni kümneaastaste lepingutega ja tegemist on finantstoodetega, mis selgitatakse vastu päev-ette turu hinda; finantstooteid kasutavad kauplejad oma lühiajaliste toodete turul tekkida võivate riskide maandamiseks;
• päev-ette turg, kus müüakse järgmise päeva igaks tunniks planeeritud toodangut või ostetakse planeeritud vajaminevat elektrienergiat; see turg on põhiturg, kus arvutatav hind peegeldab selles piirkonnas sellel tunnil olevat olukorda, samuti on arvutatud hind referentsiks jätkuturule ja suurele osale elektrienergia lepingutest. Lisaks jaotatakse päevasisese turuhinna arvutamise käigus ära ka ülekandevõimsused, mis on süsteemide vahel turule antud. Seda selleks, et kui ühes süsteemis on toodetud elektrienergia marginaalkulu odavam, siis saab seda müüa võimsuste olemasolul süsteemi, kus tootmine on kallim;
• päevasisene turg, kus osalised saavad müüa päev-ette turu jätkuna üleolevat elektrienergiat või siis osta oma portfelli raames puudujäänud elektrienergiat; päevasisesele turule antakse ka kõik päev-ette turult vabaks jäänud süsteemidevahelised ülekandevõimsused;
• bilansiturg, mida juhivad süsteemihaldurid ja kus ostetakse/müüakse süsteemi balansseerimiseks vajaminevat elektrienergiat.

Nord Pool elektribörsina pakub päev-ette ja päevasiseseks kauplemiseks vajalikke kauplemisplatvorme 16 riigis Euroopas. Baltimaades oleme me ainuke oma teenuseid pakkuv elektribörs, kuid nii Põhjamaades kui ka Kesk-Euroopa riikides on meie kõrval tegutsemas ka teised elektribörsid.

Ükski elektribörs Euroopas ei arvuta ise järgmise päeva tunnihindasid, vaid seda tehakse koos kõikide elektribörsidega ühisel platvormil, kuhu saadetakse kõik järgmiseks päevaks igaks tunniks tehtud ostu- ja müügipakkumised. Samuti sisestatakse süsteemi kõik vabad ülekandevõimsused süsteemide vahel. PCR Euphemia on elektribörside ja süsteemihaldurite vahel kokkulepitud valem, mille alusel hinnad üle Euroopa arvutatakse.

Kui palju on Nord Pooli süsteemis tootjaid?

Nord Pooli süsteemides kaupleb 360 turuosalist 20 Euroopa riigist. Siin on tootjad, suurtarbijad, agregaatorid, bilansihaldurid, jne. Millest müüdavat energiat toodetakse, selle kohta meil andmed puuduvad. Igas riigis toodetud elektrienergia kütuste kohta võib leida infot ENTSO-E Transparency Platformilt.

Miks ei tööta elektribörs nagu tavaline börs? Kui tavalisel börsil on 100 kauplejat, kes ostavad-müüvad 100 aktsiat 1 euroga tükk. Kui tuleb 1 kaupleja, kes müüb 1 aktsia 100 euroga tükk, siis pole ju aktsia hind 100. Elektribörsil töötab aga just see viimane põhimõte – isegi kui 99% tootjatest toodab 99% toodangust hinnaga 50 eur MWh, siis piisab sellest, kui 1% tootjatest tuleb ja pakub 1% kogusest 3000 eur/MWh, ja käiku läheb see hind? Kust on see põhimõte ajalooliselt tulnud ja miks on see nii? Kas seda on plaanis muuta?

Teie kirjeldatud hinnastamise mudel, pay-as-bid on kasutusel energia finantsturgudel ja ka päevasisesel turul.

Päev-ette turul on aga kasutusel algselt Põhjamaades kasutusele võetud tootja marginaalkuludel põhinev pay-as-clear mudel, mis on kasutusele võetud kogu Euroopas. Vastavalt reeglitele on tootja kohustatud esitama pakkumise vastavalt tema tegelikele marginaalkuludele. Hinna teeb viimane pakkuja, kes sellel tunnil katab ära piirkonna nõudluse. Pakkumisi jälgib iga päev elektribörsi järelevalvemeeskond.

Reeglina on odavamate marginaalkuludega tootmisvõimsustel (vesi, tuul) kõrgem kapitalikulu. Kui tootja saab oma marginaalkuludest kõrgemat turuhinda, siis saab ta võimaluse sellega katta oma kapitalikulud, finantskulud või siis investeerida uutesse tootmisvõimsustesse.

Miks elektribörsil saavad kõik, ka need, kes olid valmis müüma madalama hinnaga, kõrgeima pakkuja hinna? Börsil küll ei saa kõik aktsiaid müües päeva kõrgeimat hinda, vaid ikka hinda, millega nad olid nõus.

Päev-ette turu mudel on aastaid tagasi kokku lepitud ja see on ka siiani (enne gaasikriisi) hästi töötanud. Kindlasti on olemas ka teisi mudeleid, mida on analüüsitud, kuid hetkel paremat ei ole. Selleks, et tagada, et elektrienergia nõudlus süsteemis oleks kaetud ka pikemas perspektiivis ja tehtaks investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse, kui nendest on süsteemis puudujääk, on tänane mudel kindlasti parim.

Kes on need tootjad, kes Nord Pooli hinnapiirkonnas reeglina kõige odavamat / kõige kallimat hinda pakuvad?

Kui vaadata kütuseliigiti, siis teoorias kõige madalamad pakkumised teevad reeglina hüdro- ja tuuleenergia pakkujad. Edasi tuumaenergia, põlevkivi, kivisüsi ja lõpuks gaas, mis on hetkel kalleim kütus.

Sellega seoses: miks ei avalikustata börsil, milline tootja millise hinnaga pakkumise teeb?

Sest see info on konfidentsiaalne. Turule tehtud pakkumiste üle teeb järelevalvet elektribörsi järelevalveosakond. Kui avastatakse, et tegemist võib olla manipuleerimisega, siis esitatakse kogu info selle riigi regulaatorile, kus turuosaline tegutseb. Regulaator on kohustatud juhtumit edasi uurima ja otsustama, kas tegemist oli turumanipulatsiooniga.

Samuti saadavad kõik elektribörsid andmed tehtud tehingute kohta Euroopa Regulaatorite ühenduse ACER platvormile, kus teeb omakorda järelevalvet ACER vastav meeskond. Kui nemad võimaliku rikkumise avastavad, saadavad nad samuti info selle riigi regulaatorile, kus turuosaline tegutseb.

Miks Nord Pool ei kasuta futuuri- ja aktsiaturgudel levinud circut breaker'it, mille kohaselt peatatakse automaatselt kauplemine mingiks ajaks – näiteks 10% hinnatõusu – või languse korral 30 minutiks?

Sest päev-ette-turg ei ole online-turg – oksjon toimub üks kord päevas. Kui turg avatakse, siis keegi teiste pakkumisi ei näe – igaüks sisestab oma pakkumise vastavalt oma marginaalkuludele tootmise puhul või siis nõudlusele oma portfellis.

Turg suletakse kell 13 meie aja järgi, pärast mida saadetakse kõikidele elektribörsidele tehtud pakkumised ühisele platvormile ning algab hinnaarvutus ja ülekandevõimsuste jaotamine.

Arvutatud hinnad ja ülekandevõimsuste jaotuse tulemused saadetakse kõikidele elektribörsidele tagasi ca 13.42, pärast seda (ca 13.45) avaldavad elektribörsid andmed oma veebilehel, samuti saadavad elektribörsid kogu info börsil osalenud osapooltele. Päev-ette turul ei ole seega võimalik hinnamuutusi ajas jälgida.

Kas Euroopas jätkub sügiseks-talveks piisavalt elektrienergiat?

Väga raske hinnata, aga usun, et need osapooled, kes selle eest oma piirkonnas vastutavad, annavad endast parima, et elektrienergiat piirama ei peaks hakkama.

Riina Sikkut, ​majandus- ja taristuminister. Foto: Margus Ansu

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE), kas teie jaoks on Nord Pooli elektribörsi mudel arusaadav ja veatu? Mida selle mudeli juures (kui üldse) võiks muuta?

Elektriturul – on see siis Nord Pool või mujal Euroopas levinum EEX (European Energy Exchange) – kujuneb hind nõudluse ja pakkumise koosmõjus. Kui tarbimise katmiseks on piisavalt palju soodsat võimsust, tuleb hind odavam, kui tarbimise katmiseks peab käivitama kallimaid elektrijaamu või akusid, siis tuleb hind kallim. Kümmekond aastat tõi see meile hinnatasemeid, mis olid meile meeltmööda. Nüüd on hinnatase kõrge. Hind kujuneb kallima pakkumise järgi kõigile, et tagada madalaimate pakkumiste tegemine. See tundub esmapilgul vasturääkiv, aga nii saab teha ausalt kuludele vastava madalaima pakkumise, sest kõrgest hinnast teenitakse tulu, kui nõudlus on suurem.

Aga loomulikult, usalduse loomiseks ka keerulises süsteemis on tähtis läbipaistvus. Nii ka Nord Pooli puhul peaksid nii elektrituru osalised kui ka avalikkus omama teatud kontrolli või ülevaate võimalust. Euroopa Komisjon on lubanud sügisel tulla välja avaliku konsultatsiooniga elektrituru mudeli võimalike muudatuste osas. Elekter on hea börsikaup, aga läbipaistvust tuleb kahtlemata suurendada – ehk siis Nord Pooli toimimine on arusaadav, kuid mitte veatu. Lisaks tuleb selgitada börsi toimimist laiemalt, et avalik pahameel ei tekitaks eeldusi populistlikeks otsusteks.

Kelle huve kaitseb teie arvates see, et me tarbijaina ei tea, kes millise hinnaga elektrihinna pakkumisi teinud on?

Paljud asjad toimivad meil usalduse peal, ja nii nagu lennuki õhkutõusmist või lifti tööpõhimõtteid suudavad selgitada meist vähesed, samas kasutame neid pidevalt ja usaldame järelevalvet. Rekordiliseks ja mittetaskukohaseks tõusnud elektrihinnad tekitavad arusaadavalt küsimusi, kas järelevalve toimib ja kas tarbija huvid on kaitstud. Kuigi kõrged hinnad on tekkinud sellest, et energiatootmist on puudu, siis peab olema võimalik ka avalikkusel veenduda, et keegi pakkumistega ei mängi. Kui võtame võrdluseks näiteks Tallinna börsi, siis ka seal on näha, mis hinnaga keegi aktsiaid mis mahus ostab, kuid ka seal ei ole tehingutel nimesid reaalaajas taga. Tõsi, tagantjärele saab aktsiaraamatu põhjal neid tehinguid ja hinnatasemeid tuletada.

Kuidas suhtute ettepanekutesse praeguses olukorras kasvõi ajutiselt börsilt lahkuda? Mis oleks selle lahenduse vead?

Rahulolematusest lammutada on kahtlemata kergem kui parandada. Mina olen veendunud, et elekter on hea börsikaup ja ühenduste loomine riikide vahel varustuskindluse tagamiseks tähtis. Ma arvan, et valikuliselt ELi ühisel elektriturul osalemisel saame ka abi valikuliselt, kui meil seda vaja. Sageduse hoidmiseks, elektribilansi juhtimiseks ja seni ka madala hinnaga elektri saamiseks on Eestis olnud vaja ühendusi ja see on nii ka edaspidi. Kriisilahendustena ei ole vaja ette võtta pikaajaliselt meid ühiselt turult isoleerivaid lahendusi.