E, 28.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Tele2 juht: Kuidas Muski kosmoseinterneti firma Eestisse tulek siinset turgu mõjutab?

Chris Robbins
, Tele2 Eesti juht
Tele2 juht: Kuidas Muski kosmoseinterneti firma Eestisse tulek siinset turgu mõjutab?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Starlinki logo.
Starlinki logo. Foto: Scanpix/ Reuters/ Dado Ruvic

Nädalapäevad tagasi teatas satelliitsidel põhinevat kosmoseinternetti pakkuv Starlink – Elon Muskile kuuluv ettevõte –, et hakkab teenust pakkuma ka Eestis. See ei muuda Eesti sideturgu kohe, ent päris olematuks selle mõju taandada ei saa.

Aga milline on Starlinki Eestisse tuleku nähtav mõju ja potentsiaal?

Alguses ja otsekohe – mitte kuigi suur. Internetiühendust pakkuv satelliitside on Eestis juba aastaid olemas olnud, kuid see on aeglasema kiiruse ja suurema latentsusega, mis on tingitud satelliitide orbiitide suurtest kõrgustest maapinna suhtes. Isegi Starlinki kasutatav satelliiditehnoloogia ei ole uus.

Maa madalal orbiidil (Low Earth Orbit - LEO) asuvate satelliitidega tegelevad ettevõtted alustasid juba rohkem kui kakskümmend aasta tagasi ja läksid väga kiiresti pankrotti, kuna kulud olid kõrged ning tehnoloogia ja turutingimused olid kehvad. See, mida Musk endale iseloomulikus stiilis mängu toob, on ambitsioonikus, mastaapsus ja ressursid.

Niisiis võib turu areng olla (võib-olla) kiirem ja laialdasem kui minevikus. Lisaks ei ole Starlink ainus võimalus, isegi mitte selle konkreetse satelliiditehnoloogia puhul. Amazon, Telesat, OneWeb on kõik olulised tegijad, kellel on sama sügavad taskud ja kes keskenduvad samuti massilise LEO-satelliitide katvuse tekitamisele, et pakkuda suuremaid kiirusi ja väiksemat latentsust.

Aga kas Starlinki tulek siiski mõjutab Eestit?

Võib-olla küll. Vahest isegi rohkem kui teisi Eestiga samas piirkonnas olevaid riike. Esiteks on Starlink võtnud eesmärgiks tuua kiire internet Maa kõige kaugematesse piirkondadesse. Eestis on küll ilusad, hõredalt asustatud saared, kuid me ei ole kaugeltki kõige kaugemate piirkondade hulka arvatud, mida Starlinki eriti aitama peaks. Seega ei ole me tegelikult isegi mitte Starlinki vaateväljas.

Siiski on meil üks turuanomaalia, mis võib seda muuta - nimelt on Eestis koduse interneti püsiühenduse hinnad suhteliselt kõrged. Eesti leibkond võib 1 GB internetiühenduse eest maksta 100 eurot kuus, samas kui Leedu leibkondadele on sama pakett kättesaadav vähem kui 20 euroga.

Starlinki standardhind 100 eurot on enamikus riikides liiga kõrge võrreldes samalaadse interneti püsi- ja mobiilsidevõrguga, kuid Eestis on see kiudoptiliste võrkude hindadega võrreldav. Eesti ettevõtete jaoks, kes maksavad sageli mitu korda kõrgemat hinda kui kodumajapidamised, võib Starlink olla mõistlik valik.

Kusjuures, Starlink teeb praegu Prantsusmaal (kiiruspiiranguga) pilootprojekti, mille hind on «ainult» 50 eurot kuus, ja oletatakse, et seda võidakse laiendada ka teistesse riikidesse. Kõrgete hindade tõttu on Eesti jäänud ülikiire interneti kasutuselevõtu osas maha peaaegu kõigist Euroopa riikidest.

Sellepärast võib Starlinki praegune jõudlus >100MBps olla ahvatlev võrreldes kallite kodumaiste võimalustega. Sellest, miks Eestis on ülikiire interneti hinnad kõrged, oleme palju rääkinud – olulise turujõuga ettevõte, Telia müüb sideettevõtjatele ligipääsu oma võrkudele liiga kõrgete hulgihindadega ja turujärelevalve pole suutnud tegelikku konkurentsi üle-eestiliselt tagada.

Lisaks on oluline mainida, et Starlink ei paku mobiilside lõppseadmete katvust nagu mõned konkurendid. See tähendab, et Starlinkil puudub kavatsus siseneda mobiilsideturule, mis on Eestis üha enam muutumas peamiseks võrguks.

Samuti plaanib Eesti valitsus investeerida Euroopa Liidu raha kiire internetiühenduse pakkumiseks väga kaugetes piirkondades. Kui olla aus, on mõned Starlinki peamised kasutusviisid mõeldud just hooajaliseks kasutamiseks just sellistes piirkondades - näiteks matkaautodes ja paatides, kus püsiva kiudoptilise või näiteks 5G levi jaoks vajaliku infrastruktuuri ehitamine ei ole turutingimustel lihtsalt majanduslikult mõistlik.

Kuigi kiudoptiline ja mobiilne levi on üldiselt Eestis teiste riikidega võrreldes suurepärane, on siiski piirkondi, kus püsiva levi ehitamine ei ole lihtsalt mõttekas. Kas kliendid on valmis sõlmima Starlinkiga lepingu 100 euro eest kuus, et seda lihtsalt aeg-ajalt kasutada? Võib-olla mõned, kuid mitte paljud.

Lisaks jääb klienditeeninduse probleem. Koduse internetiteenuse pakkumine nõuab erakordset klienditeeninduse taset. See on peaaegu kõigi majapidamiste jaoks oluline põhiteenus – inimesed tahavad, et neil oleks meelerahu, mida annab neile teadmine, et neil on keegi, kelle poole nad saavad pöörduda, kes neid toetab ja nende vajaduste eest hoolitseb. Starlinkil seda pole ega hakka ka kõikides riikides olema.

Kokkuvõttes on lahe, et Starlink on Eestis. See ei hakka mõjutama mobiilsideturgu, sest see ei ole nende fookus. Samas võib neil olla ootamatult positiivne mõju kiire interneti levikule kogu riigis. Sama kõrgete hindade juures võib Starlinki kohaliku klienditeeninduse puudumine olla isegi parem, kui kohalike teenusepakkujate kehv klienditeenindus.

Märksõnad
Tagasi üles