Kuidas läheb Venemaa majandusel?

Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Maxim shemetov / REUTERS / Scanpix

Venemaale kehtestatud sanktsioonid mõjuvad selle majandusele järk-järgult üha tugevamini. Mida kauem need püsivad, seda enam kahjustavad Venemaa majandust ja selle tootmisvõimet, rääkimata konkurentsivõimest. Venemaa majanduse edasist kulgu analüüsib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Töötleva tööstuse tootmismahu langus Venemaal on sel aastal süvenenud ja ulatus juunis -4,5 protsendini. Tööstustoodang energiasektoris vähenes aga 1,8 protsenti. Jaekaubanduse mahud tegid tugeva languse aprillis, kuid sealt edasi olulist langust märgata ei ole. Juunis vähenes jaekaubanduse maht aastases võrdluses ligi kümme protsenti. Samuti on nõrgenenud tarbijate kindlustunne.

Venemaa fossiilkütuste ja kõikide maavarade eksport mõjutab SKP-d väga palju. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv jooksevhindades teises kvartalis küll aeglustus, kuid import läks langusesse, mis hoidis jooksevkonto ülejäägi suurena. Impordi languse taga on Venemaa nõudluse vähenemine ja sanktsioonide mõju. Venemaa jooksevkonto ülejääk hakkas tegelikult kiiresti suurenema juba eelmise aasta teisel poolel paljuski energiahindade tõusu tõttu.

Kohe sõja alguses tehtud prognoosid olid väga pessimistlikud esimese šoki tõttu, mis mõjutas tugevasti ka finantsturge. Samuti polnud veel üldse infot selle kohta, kuidas Venemaa majandus reageerib sanktsioonidele. Kokkuvõttes olid mõne kuu tagused prognoosid Venemaa kohta ilmselt liiga pessimistlikud. Samas on ebaselgust ka praegu veel palju ning seetõttu on prognoosid pigem hinnangud. Osad näitajad Venemaa majanduse kohta ei ole usaldusväärsed, kuna mitmete statistiliste näitajate avaldamine on peatatud.

Töötuse määr on languses

Kui vaadata Venemaa tööturgu, siis on töötuse määr jätkanud langust ja see jõudis juunis 3,9 protsendini. Viimane kõrgeim näitaja oli koroonapandeemia ajal, 2020. aasta augustis, mil see tõusis 6,4 protsendini. Venemaa tööturg ei reageeri kriisidele samamoodi nagu Euroopa turumajanduslikes riikides, rääkimata USA-st, kuid tugevad löögid majandusele avalduvad ka sealsel tööturul.

Inflatsioon, mis hüppas Venemaal tippu aprillis ja ulatus siis 17,8 protsendini, on tasapisi küll allapoole liikunud, kuid oli veel juulis 15,1 protsenti. Samas on Venemaa keskpank oma intressimäärad toonud märtsikuiselt 20 protsendilt kaheksale protsendile, mis on madalam, kui vahetult enne sõja algust – veebruaris oli keskpanga intressimäär 9,5 protsenti. Madalamate intressimääradega püütakse majandusaktiivsust toetada, vaatamata sellele, et inflatsioon veel nii kõrge on. Venemaa keskpank sihib neljaprotsendilist inflatsioonimäära.