EL-i kasvuhoonegaaside heited jäid I kvartalis alla pandeemiaeelsele

Euroopa suurim söeelektrijaam Belchatowis Poolas. Foto: KACPER PEMPEL/REUTERS

Eurostati andmeil ulatusid tänavu esimeses kvartalis Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heited ligi 1,03 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini, mis tähendab küll eelneva kahe aastaga võrreldes kasvu, kuid jääb siiski alla 2019. aasta esimesele kvartalile, kui liidu majandus emiteeris pea 1,04 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Võrreldes 2021. aastaga oli tänavu esimeses kvartalis heidete mahu kasv 6 protsenti ja võrreldes 2020. aastaga 7 protsenti, teatas Eurostat. Heitkoguste kasvu taga oli peamiselt majanduse taastumine COVID-19 kriisist.

Enim heiteid – ligi veerand ehk 24 protsenti – tuli esimeses kvartalis majapidamistest. Järgnesid 21 protsendiga gaasivarustus, 20 protsendiga tootmine, 12 protsendiga põllumajandus ja 10 protsendiga transport ning laondus.

Emissioonid suurenesid aastaga kõigis sektorites peale majapidamiste, kus heited püsisid 2021. aasta tasemel, 245 miljoni tonni CO2 ekvivalendi juures. Suurimaid kasve oli näha transpordi-, kaevandamis- ja ehitussektoris, vastavalt 21, 15 ja 11 protsenti.

Ka riikide lõikes suurenesid emissioonid aastavõrdluses pea kõigis liikmesrikiides. Erandiks olid Holland ja Soome, kus heitkogused vähenesid 9 ja 1 protsendi võrra. Suurimad kasvunäitajad olid samal ajal 38 protsenti Bulgaarias, 21 protsenti Maltal ja 20 protsenti Iirimaal.