/nginx/o/2011/09/03/732664t1h9a40.jpg)
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördus keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ning maksu- ja tolliameti poole palvega pöörata kõrgendatud tähelepanu Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani puidu impordi hüppelisele kasvule Eestisse ning kontrollida, kas selle hulgas on Venemaa päritolu sanktsioneeritud tooteid või on nende toodete tootmiseks kasutatud Venemaa päritolu puitu.
Sektori ekspertidele teadaolevalt ei ole nendes riikides sellises mahus tootmisvõimsusi, nagu näitab impordi kasvu statistika, teatas liit.
Kauba statistikas kajastub, kuidas kasevineeri import Venemaaga piirnevatest riikidest, eriti Kasahstanist, Gruusiast ja Aserbaidžaanist, on viimastel kuudel järsult tõusnud. Enne 8. aprillil Venemaale kehtestatud viiendat sanktsioonipaketti oli see kogus liidu sõnul pea olematu.
Liidu hinnangul on põhjust kahtlustada, et Venemaal toodetud vineeri imporditakse nimetatud kolmandatesse riikidesse ja eksporditakse seejärel Euroopa Liitu justkui Kasahstani, Gruusia või Aserbaidžaani päritoluga kaup. See on ebaseaduslik, kuna rikub Venemaa puittoodete impordikeeldu, mis rakendus Euroopa Liidu kuuenda sanktsioonide paketi all 10. juulil.
Lisaks sanktsioonidele rikub illegaalne import liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ka Euroopa Liidu puidumäärust, mis seab nõuded kogu tarneahela seaduslikkuse kontrollimisele. «Eksootilised eksportriigid ei saa turule üleöö ilmuda. Olukorra muudab halenaljakaks fakt, et Kasahstanis, Gruusias ja Aserbaidžaanis isegi ei kasva kaske. Samuti puuduvad seal vajalikud tootmisvõimalused nii märkimisväärse vineerikoguse ekspordiks,» ütles Välja.
Venemaalt pärit vineeri müümine kolmandate riikide kaudu võimaldab vältida ka täiendavat Euroopa Liidu dumpinguvastast 15-protsendist tollimaksu. Välja lisas, et tarbija kõrval kannatavad illegaalse sisseveo all ka kohalikud tööstused, kes kvaliteedinorme täidavad ning seega puidu eest suuremat hinda küsivad.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)