SEB: sõda on kärpinud Eesti ettevõtete investeeringuplaane

SEBi hoone Tallinnas Foto: Sander Ilvest

Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) investeeringuvalmidus on sõja tõttu tuntavalt vähenenud, näitas SEB uuring. 

Kui veel jaanuaris plaanis 43 protsenti küsitletud Eesti VKEdest selleks aastaks investeeringuid, siis nüüd on nende osakaal langenud enam kui kolmandiku võrra, 27 protsendini. Kõige sagedamini plaanivad Eesti VKEd kuni 10 000-euroseid investeeringuid (11 protsenti vastanutest) ning üle 50 000-euroseid investeeringuid kavandab 8 protsenti ettevõtetest. Investeerimisplaane ei ole tänavu 38 protsendil VKEdest ning 34 protsenti ei olnud veel otsustanud.

Oma investeeringuplaane on oluliselt korrigeerinud ka Leedu ja Läti VKEd. Kui näiteks jaanuaris tõdes ligi veerand küsitletud Leedu ettevõtetest, et selleks aastaks investeeringuid kavas ei ole, siis maikuuks oli see näitaja juba 38 protsenti. Lätis on tänavuseks investeeringuid mitteplaanivate ettevõtete osakaal viie kuuga enam kui kahekordistunud (22 protsendilt 45ni).

«Tagasihoidlikumad investeeringuplaanid kinnitavad ettevõtete konservatiivsemaid ootusi majanduskeskkonna lühi- ja keskpika arengu osas. Investeeringute vähenemine on suure tõenäosusega seotud ka hüppelise hinnatõusuga, mistõttu on paljud ettevõtted otsustanud vähemolulised kapitalimahutused edasi lükata. Lisaks peavad ettevõtted aasta algusega võrreldes enam tegelema likviidsuse juhtimisega, säilitamaks puhvreid tõusnud kulude katmiseks, mis võib selgitada, miks on nii mõnedki otsustanud investeeringud ajutiselt edasi lükata,» ütles SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Ainar Leppänen.

Peamiselt käegakatsutavad investeeringud

Eesti ettevõtetel on tänavu enim kavas investeerida põhivarasse: hooned, masinad ja seadmed ning muu materiaalne vara. Sellised kapitalimahutused on kavas 72 protsendil investeeringuid kavandavatest ettevõtetest ning sarnaselt on see prioriteediks meie lõunanaabritel Lätil (81 protsenti) ja Leedul (64 protsenti).

«Tavapäraselt on investeeringud hoonetesse, masinatesse ja seadmetesse seotud tootmisvõimsuse kasvu sooviga või vajadusega senisest efektiivsemalt toota. Tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus Baltikumis on püsinud ajalooliselt kõrgel tasemel ehk vähe on olnud vaba tootmisvõimsust, mille arvelt edasist kasvu oodata. Näeme, et sel aastal see oluliselt ka ei parane. Lisaks sellele avaldab toormaterjalide ja ehituskulude kasv negatiivset mõju ettevõtete kapitaliinvesteeringute plaanidele,» lisas Leppänen.

Oluliselt vähem on VKEdel plaanis investeerida uute toodete ja teenuste arendamisse ja turuleviimisse. «Veelgi väiksem on ettevõtete arv, kel on kavas panustada digitaliseerimisse, automatiseerimisse ja innovatsiooni, mis paraku ei aita kaasa nende pikaajalisele kasvule,» tõdes Leppänen.

SEB uuring toimus mais 2022. Kokku vastas Balti riikides 2072 ettevõtet, neist Eestis 811.