Eesti on energiatoetuste poolest üks Euroopa Liidu kehvikutest

Eesti koht Bruegeli ­võrdluses oli 18., mis jääb näiteks tublisti alla nii Leedule (2. koht) kui ka ­Lätile (11. koht). Foto: Madis Veltman

Kui suure võlakoormaga Kreeka ja Itaalia jagavad rahvale heldelt energiatoetusi, siis Eesti jääb mitmekordistunud energiakuludega kimpus olevate inimeste abistamisel enamikule ELi riikidele alla, selgub mõttekoja Bruegel koostatud toetusprogrammide võrdlusest.

Teisipäeval peaks selguma, milline on valitsuse sügisene elektriturureform, kuid ikka veel pole teada tarbijatele olulisim arv: milliseks kujuneb elektri universaalteenuse hind. Seni on speku­leeritud ­hinnaga 15–20 senti kilovatt-­tunni eest ja kui arvestada, et eelmisel nädalal ulatus keskmine elektri börsihind rekordiliselt 35,4 sendini, siis oleks ligi kaks korda odavamast universaal­teenusest tarbijatele kasu.

Selle aasta esimestel kuudel kehtestas valitsus teatavasti ­kodutarbijatele ­hinnalae, 12 ­senti kilovatt-tunni eest. ­Gaasi­tarbimise puhul ­kehtis ­riigitoetusele samasugune skeem: hinnapiir kodutarbijatele oli 65 eurot megavatt-­tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-­tunni ulatuses. ­Energiakriisi ­leevendamiseks oli meil veel ­teisigi ajutisi toetusmeetmeid. Nende hulgas olid elektri- ja gaasi­võrgutasu hüvitamised nii era- kui ka äritarbijatele ja ka sihitud toetusmeede alla mediaansissetuleku saavatele peredele, kellele kompenseeris riik 80 protsenti gaasi, keskkütte ja elektri hinna tõusust.

Kokku ulatusid toetused ligi 240 miljoni euroni ehk umbes 0,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Paraku kahvatub selline osakaal enamiku teiste ELi riikide toetuste kõrval. Eesti koht Bruegeli ­võrdluses oli 18., mis jääb näiteks tublisti alla nii Leedule (2. koht) kui ka ­Lätile (11. koht).