/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/15/14761512t1h8fe7.jpg)
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole murega, et hinnaregulatsiooni hiljutised või kavandatavad muudatused pärsivad investeerimisvalmidust, mistõttu tuleks neist lähiajal hoiduda.
Soojatootjad: lähiajal tuleks hoiduda hinnaregulatsiooni muutmisest
Ühingu juhataja Siim Umbleja selgitas kirjas ministeeriumile, et soojuse hinnaregulatsiooni aluseks Eestis on kaugkütteseadus, mille hinnakujundust puudutavad sätted on püsinud muutumatuna 2010. aastast.
Küll aga on konkurentsiamet viimaste aastate jooksul vastu võtnud hinnaregulatsiooni puudutavaid juhendeid, sealhulgas kolm metoodikat, mis puudutavad koostootmisjaamade kulude jagamise põhimõtteid. Neist viimase, koostootmisjaama kulude jagamise eksergia meetodi alusel, kehtestas amet tänavu juunis.
/nginx/o/2022/08/05/14741499t1h78f0.jpg)
«On tervitatav, et konkurentsiamet omab võimekust innovaatiliselt mõelda, kuid turuosaliste jaoks on praegustes muutlikes oludes investeerimiskindlus akuutsem kui kunagi varem. Viimast õõnestab igasugune ja ootamatu metoodikate/käsitluste muutmine, eriti olukorras kus uued muudatused võivad omada mõju juba varem tehtud investeeringutele. Viimast tuleks igati vältida,» toonitas Umbleja.
Ühingu juht märkis, et regulatiivsete muudatuste puhul on eriti oluline põhjalikult ja kriitiliselt analüüsida võimalikke mõjusid ja vastasmõjusid. Eksergia meetodi puhul sellega aga nende hinnangul piisavalt arvestatud ei ole.
«Oleme seisukohal, et uue meetodi rakendamine praktikas ja tagasiulatuvalt muudaks põhimõtteliselt senise hinnaregulatsiooni aluspõhimõtteid ning omab seetõttu kogu energiasektorile väga olulist mõju,» lisas ta.
Umbleja leiab, et ajal, kui energiaallikate kättesaadavus ja hinnad on pidevas muutumises, lisab hinnaregulatsiooni alustalade drastiline muutmine turule suurt ebakindlust ning suure koormuse all on nii turuosalised kui ka konkurentsiamet, sest kiired kütusete hinnamuutused tingivad vajaduse kooskõlastada konkurentsiametiga pidevalt uusi piirhindu.
«Sellises olukorras uute metoodikate ja aluspõhimõtete rakendamine nõuab kõigilt turuosalistelt ja ka konkurentsiametilt ülemääraseid ressursse, tekitab juurde ebaselgust ning viib fookuse küttehooajaks valmistumisel paigast ära,» leiab Umbleja.
Ühingule teadaolevalt viib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi soojus- ja jahutussektori kliimaneutraalseks muutumise uuringut, mille põhjal plaanitakse kujundada ka lähikümnendite õigusraamistik. «Kuni analüüsi valmimiseni ja tulemuste töösse rakendamiseni tuleks aga hoiduda investeerimiskindlust õõnestavast hinnaregulatsiooni alustalade muutmisest,» arvab ühingu juht.
Ta lisas, et oluline on järgnevatel aastatel suunata kõik ühised pingutused ja ressursid ennekõike sellistele tegevustele, mis aitaksid kiirelt energiakriisi lahendada ning julgustaks ettevõtteid selleks vajalikke investeeringuid tegema.