Vandaalitsejate ohver: kodurahu on nüüd mõneks ajaks rikutud
Viimasel ajal on Eesti väikekohtades sagenenud vargused. Oma kogemust jagab Saku vallas elav Reimo.
Kõik algas ühel pealtnäha tavalisel juulikuu ööl. Reimo oli just magama heitnud, kui kuulis hoovis kummalisi hääli. Välja ta ei läinud, kuid hommikul avastas, et väravad, mille ta oli õhtul sulgenud, olid lahti.
Hoovis oli näha jälgi, mille põhjal sai järeldada, et pikanäpumehed olid käinud tema kuuris. Reimo sõnul õnneks midagi kaasa ei võetud. Küll aga oli lõhutud puitaed.
Sellega ka kahju piirdus. «Materiaalne kahju oli mõnesaja euro suurune, aga moraalne kahju tunduvalt suurem. Kodurahu on nüüd mõneks ajaks rikutud ja hinge jättis juhtum ikkagi tugeva jälje. Ka lastele, kes peale juhtunut enam õhtul üksi õues käia ei julge,» tõdeb Reimo.
Peale Reimo aias vandaalitsemist suundusid vargad ka naabrite juurde. Läbi käidi pea kõik ümbruskonna hoovid, kuid aedadest midagi kaasa ei võetud.
Koduvalvet Reimol juhtumi toimumise ajal ei olnud, kuid nüüd on. Ta soovitab koduvalve lepingu sõlmida ka kõikidel teistel, sest vaid nii saab endale teatava kindlustunde tekitada.
Reimo tegi juhtunust ka politseisse avalduse, kuid politsei ei andnud kuigi palju lootust varaste tabamiseks. Materiaalne kahju oli väike ja samuti ei olnud Reimol valvekaameraid, et vandaalitsejaid tuvastada.
Vargad teevad drooniga eelluuret
G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on sellised juhtumid viimasel ajal väga levinud. «Oleme sel suvel nõustanud mitmeid sissemurdmiste ja varguste ohvriks langenud inimesi nii Sakust kui ka Kiisa, Kasemetsa, Metsanurme ja Roobuka piirkonnast. Peale selliseid juhtumeid tunnevad inimesed huvi valvesüsteemide soetamise vastu – seda näitab ka nendes piirkondades mitmekordne päringute suurenemine,» tõdes ta.
Ka aiast varastamine on tema sõnul jõudnud uuele tasemele. On juhtumeid, kus enne vargust on nähtud hoovis lendamas drooni, mis teeb kindlaks väärtuslike asjade asukoha ning näitavad varastele, kas keegi on kodus või mitte.
«Endiselt tasub valvas olla ka teada-tuntud ohumärkide puhul – ka Sakus nähti vahetult enne vargustelainet liikumas võõraid, kes väitsid end olevat ehitusmehed ja enda sõnul eksinud võõrasse hoovi,» selgitab Pärjala.
Valvekaamera ei heiduta varast
G4S korraldas eelmisel sügisel uuringu, mis näitas, et 77 000 Eesti perekonda on viimase kümne aasta jooksul sissemurdmise ohvriks langenud ning kolmveerand neist hindas materiaalset kahju teisejärguliseks võrreldes emotsionaalse traumaga, mida tuli kogeda.
«Inimestel, kes on meie poole pöördunud peale sissemurdmist sooviga enda kodu turvalisemaks muuta, oleme alati soovitanud pöörduda ka psühholoogilise abi saamiseks Ohvriabisse,» sõnas Pärjala.
Pärjala sõnul on valvesüsteem kõige tõhusam viis kaitsta oma kodu ja peret varguste eest. Seda saab kasutada ka öisel ajal, mil pere ise on kodus – lisaks saab süsteemi laiendada kõrvalhoonetele. Kui lisada süsteemi suitsuandur, võimaldab see ennetada ka tuleõnnetusi.
Sissemurdmiste ennetamisel loodetakse tihti valvekaamerate peale, kuid see ei pruugi vargust ära hoida – kaamera vaateväljas varastamine on päti jaoks lihtsalt ebamugavam. Valvekaamera võib aidata hiljem kuriteo ka uurimisel – selle abil saab panna paika varguse täpse toimumisaja ning varga liikumissuuna, täpsustab Pärjala.
Neil, kes on varguse ohvriks juba langenud, soovitab Pärjala alati politseisse avaldus esitada. «Kuigi inimeste jaoks võib mõjuda demotiveerivalt asjaolu, et alla 200-eurose kahju puhul ei peeta juhtumit kuriteoks, vaid väärteoks, aitab avalduse esitamine politseil tuvastada piirkonna kuritegude mustrit, mis suurendab tõenäosust, et kurjategijad tabatakse,» nendib Pärjala.