Venemaal loodetakse, et majanduslangus saab kahe aastaga läbi

Venemaa keskpanga hoone Moskvas. Foto: YURI KOCHETKOV

Venemaa keskpank prognoosis, et riigi majandus kahaneb sel aastal 4–6 protsenti ja 2023. aastal 1–4 protsenti, kuid juba 2024. aastal loodetakse naasta väikese kasvu juurde.

Venemaa statistikaamet teatas reedel, et riigi sisemajanduse kogutoodang kahanes Lääne sanktsioonide tõttu teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti. Aasta esimeses kvartalis majandus veel kasvas 3,5 protsenti, kuid agressiooni tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonid, mis kärpisid väliskaubandust ja blokeerisid finantstehinguid, hakkasid teises kvartalis üha enam mõju avaldama.

Energiahindade tõus osaliselt pehmendas sanktsioonide mõju ning keskpanga erakorraliste meetmetega tugevdati Vene rubla ning need päästsid riigi veelgi suuremast majanduslangusest.

Samas tehnoloogiatarnete keelud raskendavad üha tõsisemalt tootmisettevõtete tööd ja majanduslangus jätkub ka 2023. aastal. Selle aasta lõpus jõustub EL-i embargo suuremale osale Venemaa naftaekspordist, mis annab idanaabri majandusele järjekordse hoobi, sest vähendab riigi eksporditulusid, mis on olnud seni Venemaa majanduse päästerõngaks.

Siiski loodab Venemaa keskpank, et majandus hakkab 2024. aastal uuesti kasvama. Keskpanga baasstsenaariumi kohaselt kiireneb 2025. aastal majanduskasv juba 1,5-2,5 protsendini. Samas nenditi, et sanktsioonid jäävad kehtima eeldatavasti 2025. aastani, kirjutas Komsomolskaja Pravda.

Inflatsioon, mis on tänavu prognooside kohaselt 12-15 protsenti, aeglustub järgmisel aastal 5-7 protsendini ja 2024. aastal 4 protsendini. 

Lisaks juhtis keskpank tähelepanu ohule, et asjad võivad minna kiiresti senisest hapumaks, kui maailma tabab 2008. aastal toimunuga sarnane globaalne kriis. Sellise stsenaariumi kohaselt võib Venemaa majandus langeda järsult ka 2024. aastal ja stabiliseeruda alles 2025. aastal.