USA meedia: Eesti saavutab võidujooksus LNG-terminalidele esikoha

Paldiski LNG-kai ehitus. Droonifoto. Foto: Eero Vabamägi

Eesti on võidujooksus energiajulgeoleku nimel jõudmas finišisirgele ning avab pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Euroopas esimesena uue veeldatud maagaasi terminali, ennustas The New York Times.

Paldiskit külastanud USA ajakirjanikud avastasid eest tillukese Eesti linna, kust leiab nii grafitiga soditud mahajäetud nõukogudeaegseid punkreid kui võsastunud ja umbrohuga kaetud platse. Nüüd aga puhuvad seal uued tuuled, sest väike sadamalinn muudetakse kiiruga kaitsevalliks Venemaa püüete vastu Euroopat energiamanipulatsiooniga poliitiliselt survestada.

Sellest ajast peale, kui Moskva ähvardas kättemaksuks riikidele, kes on vastu nende sissetungile Ukrainasse, gaasikraanid kinni keerata, ehitatakse Paldiskis ööpäevaringi veeldatud maagaasi (LNG) terminali, kirjutas NYT. Ja see toimub riigis, mis ise sõltub Vene energiast võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega väga vähe. Gaasi osakaal energiatarbimises on teatavasti Eestis vaid 7 protsenti.

Projekt on üks osa Euroopa uuest strateegiast, mille eesmärk on võõrutada kontinenti kiiresti Venemaa energiast, mis kütab siin soojaks kodusid ja hoiab käigus tehaseid.

Eesti terminal hakkab toimima ujuvdokina LNG taasgaasistamislaevale, mis võtab vastu LNG-tankereid ja millest liigub gaas edasi Baltikumi ja Soomet teenindavasse torujuhtmesse. Projekt peaks valmis saama novembris ning kui kõik õnnestub on Paldiskis esimene uus LNG-terminal, mis on pärast sõja algust Euroopas valminud.

LNG-terminalide paralleelne rajamine on Euroopa üks peamiseid viise, millega loodetakse pääseda Putini «energiatarnetega väljapressimisest». Alates agressiooni algusest veebruari lõpus on Rystad Energy andmetel pakutud välja juba 18 uut LNG-rajatist või olemasolevate terminalide laiendamist 11 Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja Kreekas.

Euroopa liidrid on agaralt reisinud Lähis-Itta ja Aafrikasse, sealhulgas ka riikidesse, mida varem peeti inimõiguste rikkumiste tõttu põlu all, et konkureerida gaasitarnete pärast, mille pakkumine on maailmas piiratud. Samuti Euroopa liidrid riikidel täiendavate energiaallikate kiiret arendamist. Kuni sõjani olid sealsete riikide suurimad kliendid Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapan, kuid nüüd konkureerib nendega ka Euroopa.

Kuigi USA ja Katar, LNG suurimad tootjad, laiendavad tegevust, kulub mahtude märkimisväärseks suurendamiseks vähemalt paar aastat. Nii kimbutavadki ettevõtteid ja majapidamisi külmadel talvekuudel kõrged hindad ja energia normeerimine ning valitsusi sunniti koostama hädaolukorra lahendamise plaane.

Eesti energiakontserni Alexela asutaja ja juht Marti Hääl rääkis, et tema ja ta vend Heiti tegid ettepaneku ehitada LNG-terminal juba rohkem kui tosin aastat tagasi, väites, et see on äärmiselt ohtlik, kui riik sõltub maagaasi osas ainult Venemaast.

«Tollal aravati, et me oleme rumalad,» ütles Hääl USA väljaandele. «Kõik, kellega me plaani arutasime, küsisid: «Miks me vajame mitmekesistamist?» Lõppude lõpuks oli gaas Venemaalt torujuhtmete kaudu usaldusväärselt saabunud juba alates 1950. aastatest.»

Täna näevad vennad välja rohkem visionääridena. «Kui nad oleksid tol ajal meid kuulanud, ei peaks me probleemi lahendamiseks praegu jooksma nagu hullud,» märkis Hääl.

Vendade LNG-ettevõtmine tundus ühel hetkel läbikukkumisena. Nagu selgub, tähendasid miljonid eurod ja aastatepikkune pettumus seda, et kui Eesti ja Soome leppisid aprillis kokku LNG-laeva rentimise ja ujuvterminalide ehitamise kulude jagamises, oli esialgne teadus- ja arendustegevus juba tehtud.

Hääl ütles, et viimastel kuudel hüppeliselt tõusnud gaasihinnad on juba muutnud terminali investeerimise tasuvusaega. Nüüd on tema suurimaks mureks hoopis see, kas riik (Elering) lõpetab õigeaegselt torujuhtme ühendamise siinse gaasivõrguga.

Euroopas on praegu üle 20 LNG-terminali. Aastate jooksul on Euroopa sadamates ja pealinnades korduvalt arutatud küsimust, kuidas ehitada rohkem LNG-rajatisi. Vastased on väitnud, et LNG on palju kallim kui Venemaalt tulev torugaas. Lisaks on ka sadamaterminalide ja torujuhtmete jaoks vajaliku uue infrastruktuuri rajamine äratanud pea kõikjal kohalikes vastuseisu. Samuti oldi vastu sellele, et fossiilkütustesse investeeritakse liiga palju raha, mistõttu ei toimiks enam kliimakokkulepped.

Üks riikidest, kes ütles kindla ei, oli Euroopa suurim majandus, Saksamaa, kes sai 55 protsenti oma gaasist Venemaalt. Nüüd aga on just Saksamaa majandus kõige kriitilisemas olukorras ning peab normeerima energiatarbimist ja kutsub ka teisi riike seda tegema.