Poeketid: kaupluste lühem lahtiolekuaeg kokkuhoidu ei anna

Coopi kauplus Puhjas. Foto: SILLE ANNUK / TARTU POSTIMEES Foto: Sille Annuk

Suuremate poekettide hinnangul kaupluste lühem lahtiolekuaeg märkimisväärset kokkuhoidu ei tooks, külla aga vähendaks see tööjõuvajadust, mis võimaldaks tõsta palku.

Poeketi A1000Marketi juht Tarmo Lauring tegi reedeses Postimehes ettepaneku, et kaupluste lahtiolekuaegu tuleks piirata. Samuti võiksid suured, üle 100-ruutmeetrised, poed olla Soome näitel pühapäeviti suletud ning laupäeval nende lahtiolekuajad oluliselt lühendatud. Tema hinnangul tooksid need piirangud umbes 10-protsendilise kokkuhoiu ja töötajad saaksid rohkem aega, mida koos oma lähedastega veeta.

Mida arvavad sellest ideest teised poeketid?

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp sõnas, et arvestades Eesti jaekaubandusturu eriti pingelist konkurentsiolukorda, ei ole näha, et keegi turuosalistest kaupluste lahtiolekuaegu lühendama tõttaks. «Kui selles suunas hüpoteetiliselt mõelda, siis olukorras, kus turul juba tegutsevad ka ööpäevaringselt avatud suurkauplused, oleks seda kõige tõenäolisem viis algatada seadusandja poolt turgu reguleerides,» leidis ta. «Iseküsimus on kuidas, millistel alustel ning mis probleeme sellega siis lahendama minnakse.»

Kõige orgaanilisem ja Selveri hinnangul mõistlikum tee on see, kui turg reguleerib ennast ise. Just klientide käes on jõud oma ostukäitumisega näidata kui kaua kauplused avatud peaksid olema.

«Mõningane lahtiolekuaja vähendamine oleks mõistlik küll aga tööjõu seisukohalt. See võimaldaks lühemaid tööpäevi, vähendaks kaupluse tööjõuvajadust, aitaks kaasa kiiremale palgatõusule,» lausus Lomp.

Kui lahtiolekuajad lüheneksid, siis tema hinnangul paraku peale tööjõukuluga seotud kokkuhoiukohti ei kaasne. Külmikud, ventilatsioon jm tehnika töötab lahtiolekust sõltumata edasi ja kasutab energiat. «Kui lisaksime aga ühe nädalapäeva, mil toidupoed Eestis täielikult suletud oleksid, ei kaasneks sellega mitte toidukaupade hinnalangus vaid kasvaks mahakandmist vajava toidu osakaal. Pigem aitaks see kaasa hinnatõusule, sest kauplusehooned üle Eesti seisaksid ühel päeval nädalas n-ö tühikäigul aga täiskuludega.»

Prisma Peremarketi Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul on praegune majanduskeskkond ja kasvavad energiakulud kindlasti pannud kogu kaubandussektori aktiivselt kulude juhtimisega tegelema. Küll aga ei ole Prisma praegu plaanimas lahtiolekuaegade lühendamist.

«Ettevõtte strateegia näeb ette ühelt poolt soodsaima ostukorvi pakkumist tarbijale ja samas ka seda, et oleme kliendi jaoks olemas talle sobival ajal,» märkis Kilpiä. «Oleme saanud klientidelt palju positiivset tagasisidet oma teistest pikematele lahtiolekuaegadele ja võimalusele käia poes oste tegemas hajutatult, mugavalt ja võimalikult ohutult eri aegadel – seda eriti aktiivsel viiruste leviku perioodil, milles viimastel aastatel tegutsenud oleme.»

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido rääkis, et kuna paljudes Eesti piirkondades on Coopi kauplus ainus, siis ei ole ketis arutatud kaupluste lahtiolekuaegade piiramist. «Loomulikult on mõistetav, et suuremates linnades on alternatiivina ka väiksemaid teenusepakkujaid, kust on võimalik hädavajalikku osta kasvõi ööpäevläbi, kuid väiksemates asulates selline võimalus puudub ning meie piirkondlike ühistute eesmärk on tagada kauba kättesaadavus just kohaliku kogukonna jaoks võimalikult headel tingimustel,» selgitas Miido.

Rimi tegevjuht Vaido Padumäe aga toetab lühemaid avamisaegu. «Kindlasti annaks see rohkem aega meie töötajatele perede seltsis aega veeta ja erinevatel aegadel oleme seda ka poepõhiselt ja olukorda arvestades praktiseerinud,» sõnas Padumäe.

See aga ei saa tema hinnangul olla kaupmeeste ülene kokkulepe, nagu artiklis pakutakse, sest seda ei luba seadus. Teistes riikides on see pigem seadusega reguleeritud. «Meile teadaolevalt aga kaalutakse mujalgi pigem just sellest regulatsioonist loobumisest ehk jätta see turu korraldada,» lisas ta.

Täpset võitu lühematele avamisaegadele on keeruline ennustada. «Ei saa unustada, et lühem avamisaeg tagab ka vähem müüki, mis ei pruugi kokkuhoidu tuua,» kirjeldas Padumäe.

«Lõpetuseks, ei tasu ära unustada, et sarnaselt eraisikutele kasvavad praegu kulud ka kaupmeestele. Seega võib ennustada, et käesoleva aasta kasumid liiguvad ilmselt pigem kahanevas trendis.»