/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/08/12/14753787t1he74f.jpg)
Citadele uuringu järgi on Ukrainas toimuva sõjategevuse mõjul hakanud säästma või mustadeks päevadeks valmistuma 15 protsenti küsitluses osalenud Eesti inimestest.
Citadele: sõja tõttu on hakanud säästma 15 protsenti Eesti elanikest
Samuti 15 protsenti on inimesi, kellel enne sõda õnnestus sääste koguda, kuid kes kõrge elukalliduse tõttu seda enam teha ei saa. 9 protsenti vastanutest nentis, et on pidanud juba praegu säästude kallale minema, teatas Citadele.
Kui Eesti inimestest 15 protsenti märkis, et on hakanud mustadeks päevadeks raha kõrvale panema, siis Lätis oli selliseid vastajaid 13 ja Leedus 12 protsenti. Samas on eestlased lisaks raha säästmisele ka kõige usinamad toiduvarude kogujad. Eesti inimestest vastas 12 protsenti, et on endale sügistalviseks hooajaks toiduvaru tekitanud. Lätis oli see protsent kuus ning Leedus kaheksa.
«Balti naabritega võrreldes ilmnes, et Eesti inimesi on elukalliduse tõus tabanud kõige karmimalt ning seetõttu on raske raha ka kõrvale panna,» selgitas Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel pressiteates. «Kui eestlastest märkis 15 protsenti, et neil õnnestus enne sõda sääste koguda, kuid praegu enam mitte, siis Lätis vastas niimoodi üheksa ning Leedus 10 protsenti,» tõi ta välja.
Lausa 44 protsenti vastanud leedukatest pani raha kõrvale enne sõja algust ja teeb seda ka praegu. Eestis oli selliseid inimesi 33 ning Lätis 32 protsenti.
Eesti inimesed kehvemas rahalises seisus
Eesti inimeste kehvemat rahalist seisu näitab ka küsitluse tulemus, milles 21 protsenti märkis, et ei saa endale säästude kogumist lubada, sest elab nagunii palgapäevast palgapäevani.
Leedus oli nõnda vastajaid 16 protsenti ja Lätis 23 protsenti. Lätlastest on kõrge elukalliduse tõttu juba praegu pidanud oma sääste kulutama 7 ja leedukatest 5 protsenti vastanutest.
Ukraina sõja tõttu tõusnud hindadega seoses uuris Citadele pank paari kuu eest ka inimeste plaane seoses küttekuludega. Siis selgus, et kõrged küttekulud on sundinud pooli Eesti vastajaid juba kulusid vähendama ja küttelt rohkem säästma, kuid samas oli 52 protsenti eestlastest nõus kütte ja elektri eest rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest.
Muu hulgas selgus paari kuu tagusest küsitlusest, et kolm protsenti vastanutest on kõrgete küttehindade tõttu tõenäoliselt sunnitud kolima väiksemale pinnale või kellegi teise juurde. 4 protsenti palub rahalist abi lähedastelt ning 16 protsenti püüab leida lisatööd.