/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/08/11/14753365t1h481d.jpg)
Venemaa toornafta ümbersuunamine Indiasse, Hiinasse ja Türki on aidanud tasakaalustada kärpeid muudes piirkondades.
Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas neljapäeval, et lääne sanktsioonidel on olnud piiratud mõju Venemaa naftatoodangule alates Ukraina sõja algusest ning agentuur tõstis prognoosi Venemaa toornafta tootmise kohta aastani 2023, vahendab Financial Times.
Moskva toornafta ja naftatoodete eksport Euroopasse, USAsse, Jaapanisse ja Koreasse on pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse vähenenud ligi 2,2 miljoni barreli võrra päevas, teatas Pariisis asuv organisatsioon. Kuid kõrgemad energiahinnad ning voogude ümbersuunamine Indiasse, Hiinasse ja Türki on leevendanud Kremli finantskahjusid.
IEA viimase igakuise naftaaruande kohaselt oli Venemaa naftatoodang juulis vaid 310 000 barreli võrra päevas madalam sõjaeelsest tasemest, mis on alla 3-protsendine langus, samas kui naftaeksport vähenes umbes 580 000 barreli võrra päevas. Selle tulemusel teenis Venemaa eelmisel kuul 19 miljardit dollarit naftaekspordi tuludena ja juunis koguni 21 miljardit dollarit, selgus IEA andmetest.
«Aasia ostjad kasutavad ära võimaluse saada odavat toornaftat,» ütles IEA. Hiina möödus juunis EList kui suurimast Venemaa toornafta importijast. Suurem nõudlus Vene toornafta järele võrreldes aasta varasemaga tähendas ka seda, et Venemaa lasti eest makstavad hinnaalandused on vähenenud, teatas IEA.
Soodsad väljavaated
Kuigi järgmise aasta veebruaris täielikult jõustuv ELi embargo Venemaa toornafta ja naftatoodete suhtes tooks kaasa Euroopa impordi edasise vähenemise, on mitmed Euroopa poliitikud teinud ettepaneku meetmete võimalikuks leevendamiseks, lisas IEA.
Eelmisel kuul lõdvendas EL piiranguid Venemaa nafta tarnimisele blokivälistesse riikidesse. Samal ajal nõuab USA, et G7 riigid toetaksid hinnapiirangu mehhanismi, mis lubaks osa Venemaa naftast kolmandatesse riikidesse, kui nad nõustuksid maksma lasti eest turuhinnast madalamat hinda.
IEA suurendas ka oma Venemaa tootmisprognoosi 2022. aasta teiseks poolaastaks 500 000 barreli võrra päevas ja 2023. aastaks 800 000 barreli võrra päevas. IEA korrigeeris oma Venemaa väljavaadet ajal, kui kogu maailma naftanõudluse prognoos kerkis 2022. aastaks 380 000 barreli võrra päevas, hoolimata majanduse aeglustumise märkidest.
Euroopa rekordilised maagaasihinnad pärast sissetungi on soodustanud märkimisväärset üleminekut elektritootmises gaasilt naftale, mis peaks suurendama toornafta tarbimist aasta lõpuni, isegi kui nõudluse kasv majanduse teistes sektorites aeglustub. Nafta kasutamist soosib ka ülemaailmse kuumalaine tõttu suurenenud elektrienergia nõudlus.