Ministeerium: sanktsioonide all olevat väetist kasutusele võtta ei saa (3)
11. august 2022, 13:03
Juulis kirjutati meedias, et Muuga sadamas kuhjub Vene sanktsioonide tõttu väetis, misjärel mitmed põllumajandustootjaid avaldasid huvi sanktsioneeritud väetise kasutamise vastu, ent rahandusministeeriumi sõnul pole see seaduslikult võimalik.
Juuli lõpus pöördus maaeluministeeriumi poole Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kuna mõned selle liikmed olid avaldanud huvi sanktsioneeritud väetis otstarbekohaselt Eestis ära realiseerida.
«Selliste pöördumiste ajendiks tundub olevat arusaam, et sanktsioneeritud isikutele kuuluva ettevõtte vara lähiajal «riigistatakse». Selgitame, et rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise mõistes majandusressursside külmutamine ei tähenda vahendite riigistamist. Vahendite riigi omandisse üle võtmine eeldaks kriminaalmenetluse alustamist, mis võib päädida kuriteos süüdimõistetu vara konfiskeerimisega,» märkis rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks kirjas.
Rahvusvaheline sanktsioon, sealhulgas finantssanktsioon, on Saksa selgitusel aga välispoliitiline meede, mille käigus vara omandisuhe ei muutu ning sanktsiooni lõpetamisel on kõigil isikutel ja asutustel kohustuslik vara külmutamine viivitamatult lõpetada, misjärel omanik saab vara kasutamist jätkata.
«Rahandusministeerium ei vii läbi kriminaalmenetlusi, seetõttu puudub meil informatsioon, kas selles kaasuses on olemas kriminaalmenetluse alustamise alus, kas selline menetlus on alustatud või plaanitakse seda teha. Praegu puudub ka informatsioon, et omanik sooviks vallasasjast ise loobuda, mistõttu puudub eeldus väetise vallasasjana hõivamiseks,» lisas kantsler.
Ministeerium rõhutab ka, et kui külmutatud varaks on keskkonnaohtlikud kemikaalid, nagu väetised on, siis peavad riigiasutused leidma vajadusel õigusliku võimaluse ohu kõrvaldamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada rahvusvahelise sanktsiooni potentsiaalselt ajutist olemust ja konkreetset eesmärki.