E, 26.09.2022

KATASTROOFILINE VARING ⟩ Venemaa rahandusministeerium tunnistab eelarvetulude kokkukukkumist

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Venemaa rahandusministeerium tunnistab eelarvetulude kokkukukkumist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Vene rubla Kremli taustal.
Vene rubla Kremli taustal. Foto: Scanpix/ Reuters/ Maxim Shemetov

Gaasisõda Euroopaga, majanduslangus ning kontrolli alt väljunud rubla kurss on andnud Venemaa eelarvele tõsise hoobi.

Juulikuus oli Venemaa riigikassasse laekuvate kõikide peamiste maksuliikide langusnumber kahekohaline, eelarvelaekumised kokku vähenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 26 protsenti, kirjutab Moscow Times idanaabri rahandusministeeriumi andmetele tuginedes.

Vaatamata stabiilsele naftaekspordile vähenesid toorainetulud aastaga 22 protsenti, 771 miljardi rublani. Euroopa gaasikraanide relvana kasutamise tulemusel vähenes Gazpromi eksport 1980ndate aastate alguse tasemele. Kuu kokkuvõttes laekus riigieelarvesse gaasi eksporditollidena vaid 57,3 miljardit rubla. Nagu kirjutab väljaanne, on see koroonapandeemia alusest kõige madalam tase. Võrdluseks: juunis oli see number 217,4 miljardit rubla, mais 199 miljardit ning aprillis 234 miljardit rubla.

Lisaks nafta- ja gaasisektoriga seotud tulude vähenemisele tabas langus ka teisi majandussektoreid. Valitsuse jaoks teise suurema rahaallika, käibemaksu laekumine vähenes juulis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 40 protsenti. Eelarvesse laekus 493 miljardit rubla siseriiklikult ning 193 miljardit rubla imporditud kaupadelt.

Aktsiisilaekumised vähenesid 26 protsenti, 62 miljardi rublani, tulumaksu laekumine 32 protsenti, 129 miljardi rublani.

MMI analüütikud tunnistavad, et eelarvetulude vähenemine oli katastroofiline. Kui maksudena koguti 1,761 triljonit rubla, siis valitsuse kulud kasvasid 17 protsenti ehk 2,653 triljoni rublani. Kuu kokkuvõttes on riigikassas puudu 892 miljardit rubla, mis on kolmandik kuueelarvest ehk teisisõnu: iga kolmas valitsuse kulutatud rubla on maksulaekumise katteta.

Raiffeisenbanki analüütiku Stanislav Murašovi sõnul on nafta- ja gaasitulude vähenemise põhjuseks sanktsioonid: riigis on seiskunud terved tegevusharud, autotööstusest kuni metallurgiani, import on õnnestunud taastada vaid viiendiku osas ning majanduse langus kiireneb: aprillis oli see 2,8%, mais 4,3 protsenti ja juunis 4,9 protsenti.

Samal ajal nõuavad aga ministeeriumid ning ametkonnad impordi asendamiseks, kriisi ületamiseks ning megaprojektideks ehk presindet Vladimir Putini nõutud pöördeks lisaraha. Rahandusministeeriumi andmetel on lisafinantseeringu taotlusi laekunud 5 triljoni rubla eest.

Nagu kirjutab Moscow Times, on võimudel selles olukorras jäänud vaid üks läbiproovitud retsept: rubla devalveerimine. Rus-Investi peaökonomist Aleksandr Arutjunjan tõdes, et valitsus ning keskpank valmistavad ette uut eelarvereeglistikku, mille raames hakatakse valuutat börsilt kokku ostma ning rubla kurssi alla suruma.

Märksõnad
Tagasi üles