Muuga sadamas seisab tuhandeid tonne plahvatus­ohtlikku väetist

Muuga sadamas on plahvatusohtlikku ammooniumnitraati neli korda rohkem kui Beiruti sadamas, mis kahe aasta eest vastu taevast lendas. Foto: Madis Veltman

Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu on Muuga sadamasse toppama jäänud 80 000 tonni väetist, millest 12 000 tonni on plahvatusohtlik ammooniumnitraat. Sillamäe sadamas seisab tuhandete tonnide viisi ammoniaaki, mis on samuti plahvatusohtlik ja mürgine aine. Keemiaterminali mahutite kogumahutavus on üle 40 000 kuupmeetri, aga kui palju ammoniaaki Sillamäel täpselt seisab, ei ole kauba omanikud avaldanud. Ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) hinnangul on plahvatusohtlike ainete kogus ning nende võimalik plahvatusjõud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info ning täpseid koguseid amet ei kinnitanud.

Mõlema aine puhul tekitavad muret ennekõike nende hoiustamistingimused. Veeldatud ammoniaaki tuleb ohutuks säilitamiseks hoida lekkekindlalt ja jahutada, ammooniumnitraadi graanulite ladustamisel kehtivad ranged reeglid: kui kõrge võib olla kuhi, mitu kotti väetist tohib üksteise peal olla, kui kaua võib aine ühe koha peal olla, milline peab olema niiskustase ja milline temperatuur. Kui ammooniumnitraat on seisnud ühe koha peal kauem kui pool aastat, tuleb teha täiendav detonatsioonikontroll.

Kuu aega tagasi kirjutas Postimees, et ametnikud tegelevad plahvatusohtliku teemaga. Siiani olukord muutunud ei ole, kuid plahvatusohtliku aine kogused on murettekitavad. Beiruti sadamas plahvatas 2020. aastal 2750 tonni ammooniumnitraati, Muugal seisab praegu 12 000 tonni ehk 4,4 korda rohkem. See teeb Muuga sadamas seisva väetiselasti plahvatusjõuks TNT ehk rahvakeeli trotüüli ekvivalendina peaaegu viis kilotonni. Hiroshimale 1945. aastal heidetud aatompommi plahvatusjõud oli sellest vaid kolm korda suurem ehk 15 kilotonni. Hiroshimas hukkus üle 60 000 ning sai vigastada ligi 70 000 inimest.