HINNATÕUS KOSUTAB ⟩ Esimesel poolaastal kasvas maksutulu jõudsalt
2022. aasta esimese kuue kuuga on maksu- ja tolliametile tasutud 5,62 miljardit eurot makse. Juuni maksutulu küündis 1,089 miljardi euroni, mis on aasta varasemast 18,1 protsenti suurem. Aasta esimese kuue kuuga on eelarvest täidetud 50,6 protsenti.
Prognoositust rohkem on tasutud eelkõige käibemaksu, mis tuleneb hoogustunud majandusaktiivsusest ning üldisest hinnatõusust. Tööjõumakse laekub oodatust rohkem tööturu prognoositust parema arengu tõttu. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist toetab erasektori suurenenud kasumi jaotamine. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus esimesel poolaastal 15,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige keskmise palga kasv, mis oli esimesel poolaastal 9,9 protsenti. Samas suurenes 4,9 protsenti ka töökohtade arv. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (62,3 protsenti) on ajaloolisel kõrgtasemel. Sektoritest oli kuue kuu palgafondi kasv suurim majutuses ja toitlustuses (64,8 protsenti), mida mõjutas eelmise aasta madal baas, kuna sektor sai kõige rohkem töötasu hüvitist.
Palgafond on võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud pea kõikides sektorites
2019. aastaga võrreldes on esimesel poolaastal peaaegu kõikides sektorites palgafond kasvanud, erand on mäetööstus (39,8 protsenti) ning majutus ja toitlustus (2,1 protsenti). Enim on töökohti lisandunud infos ja sides (6800) ning tervishoius (4700). Kõige suurem vähenemine on olnud majutuses ja toitlustuses (4700). Sotsiaalmaksu tasumine kasvas esimesel poolaastal 11,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Head laekumist toetab palgafondi tugev kasv. Arvestada tuleb ka, et selle aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi tasutud sotsiaalmaksu viie miljoni euro võrra kuus.
Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa esimese poolaasta laekumist mõjutasid tulumaksutagastused ja teisest pensionisambast lahkujad. Esimesel poolaastal tagastati tulumaksu 221 miljonit eurot ehk 17 miljonit enam kui eelmisel aastal. Teisest pensionisambast lahkujatelt (nii töö- kui pensioniealistelt) laekus esimesel poolaastal 62 miljonit eurot tulumaksu, mida on 39 miljonit eurot enam kui möödunud aastal samal ajal, mil lahkusid vaid pensioniealised. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas esimesel poolaastal 12,5 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas esimesel poolaastal 24,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu taga on eelkõige erasektori (v.a pangad) dividendid ja tulumaks, mis on selle ajaga suurenenud 27 protsenti. Ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekus 19 miljonit eurot tulumaksu ehk ligi kaks korda rohkem kui möödunud aasta esimesel poolaastal. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui regulaarselt jaotatava kasumi madalam, 14-protsendiline tulumaksumäär. Erasektori madalama määraga dividendide maht ületas esimesel poolaastal tavamääraga dividendide mahtu (vastavalt 608 ja 500 miljonit eurot). Tulumaksu laekus rohkem 20-protsendilise määraga (125 miljonit eurot) kui madalama määraga (99 miljonit eurot). Mõlema määraga tulumaksu laekumine on võrreldes möödunud aastaga kasvanud (vastavalt 26 ja 22 miljoni euro võrra).
Käibemaksutulu kasvas üle 20 protsendi
Käibemaksutulu kahekohalise kasvu tagas kõrge majandusaktiivsus ja üha kõrgemale tõusvad energia- ning teiste kaupade ja teenuste hinnad. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,55 miljardit eurot) ületab 20,2 protsendi ehk 261 miljoni euroga 2021. aasta taset. Ettevõtete kogukäibe kasv kiirenes teises kvartalis 27 protsendini. Tänavu kehtisid ka koroonapiirangud mullusega võrreldes lühemalt ja madalseisust taastumine tõi kaasa keskmisest kiirema kasvutempo. Vaatamata uuele kriisile ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg kerkinud, vaid püsis 167 miljoni juures, mis on mullusest tasemest kuus protsenti väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2022. esimesel poolaastal käibemaksu tasumise kasvu enim jae- ja hulgikaubandus (+30 protsenti) ning energeetika (+101 protsenti).
Aktsiisitulu kasv oli pigem tagasihoidlik
Aktsiiside tasumine kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 4,2 protsenti. Kasvu toetas enim alkoholiaktsiisi tasumine. Selle põhjus on ühelt poolt eelmise aasta madal alkoholiaktsiisi laekumise tase, mis tulenes mullu kehtinud koroonapiirangutest ning turistide vähesusest. Kuue kuuga on alkoholiaktsiisi tasumine suurenenud 15,3 protsenti.
Alates teisest kvartalist on turistide osakaal hakanud taas kasvama, mida peegeldab ka sadamapiirkonna müükide elavnemine ning laevareisijate arvu mitmekordne kasv. Suve esimene kuu tõi aga kaasa aktsiiside tasumise vähenemise 1,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Samas oli eelmise aasta juunis tasumine ka rekordkõrge. Alkoholiliikidest on esimesel poolaastal suurenenud enim veini ja muu alkoholi deklareerimine, vastavalt 16,6 ja 14,6 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasumine on esimesel poolaastal suurenenud 0,5 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Marginaalse kasvu on tinginud eelkõige maagaasi koguste 19-protsendine vähenemine võrreldes eelmise aasta esimese poolega. Kuust kuusse on vähenemas ka mootorikütustelt tasutud aktsiisi kasvutempo. Nii maagaasi kui mootorikütuste vähenemise taga seisab ülemaailmne energiahindade tõus. Kui maagaasi koguste vähenemine algas juba varem, siis mootorikütuste tarbimisse lubatud koguste kasvutempo on hakanud langema teises kvartalis.